Kose valla kaasava eelarve kõik ettepanekud

Esmaspäeval, 23.05.2016 algab kaasava eelarve hääletus

Esmaspäeval, 23. mail kell 8 algab 10 päeva kestev Kose valla kaasava eelarve hääletus, kus Kose valla elanikud saavad valida 10 esitatud ettepaneku vahel. Hääletusel saab osaleda iga vähemalt 16-aastane isik, kelle elukoht on ravastikuregistri andmetel hääletamise hetkel Kose vallas. Hääletada saab ühe meelepärase ettepaneku poolt ja oma antud e-häält saab muuta kuni hääletamise lõppemiseni.

Hääletamine on elektrooniline ja toimub ööpäevaringselt Kose valla kodulehel www.kosevald.ee vasakul pool viite „Kaasav eelarve” alt. Eelnevalt tuleb kodulehele sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID abil avalehe ülaosas oleva viite „Logi sisse” kaudu.
Hääletada saab ka vallavalitsuses (Hariduse tn 1, Kose alevik) ja Ardu teeninduspunktis (Kesk tee 6, Ardu alevik). Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument (nt ID-kaart, pass, juhiluba, pensionitunnistus).
Hääletus lõpeb 02. juunil kell 24.00.

Hääletamise tulemusena reastatakse ettepanekud vastavalt saadud häälte arvule, alustades enim hääli saanud ettepanekust. Realiseerimisele kuulub esimeses järjekorras hääletamise tulemusena enim hääli saanud ettepanek.

Ettepanekud on järgmised:

Ettepanek nr 1. Kose aleviku Hariduse ja Ujula tänavate lõigu liiklusuuring liikluskorralduse parandamiseks.

Ettepaneku tegi Kaido Põrk

Ettepaneku sisu: Tellida Kose aleviku Hariduse ja Ujula tänavate lõigu Kose ujula – Pikk tn osas pädev liiklusuuring ning eksperthinnang liikluskorralduse parandamiseks.

Ettepanek nr 2. Kose-Uuemõisa jalgpallistaadioni korrastus ja hooldus.
Ettepaneku tegi Argo Pikkmaa

Ettepaneku sisu: Paigaldada Kose-Uuemõisa jalgpallistaadionile kaasaegsed alumiiniumist jalgpalliväravad. Remontida olemasolevate puitväravate võrgud. Lisaks korraldada regulaarne muruniitmine ning haljastada väravaesised alad, mis hetkel on kaetud ebamäärase ainega ning märjaga muutub ebameeldivaks ja riideid määrivaks.

Ettepanek nr 3. Mängulusti Oru lasteaia õuealale.

Ettepaneku tegi Argo Pikkmaa

Ettepaneku sisu: Soetada Oru Lasteaed Mesimumm õuealale (Tarukese, Summide ja Kärjekese rühma poolele) uusi kõigile nõuetele vastavaid mänguatraktsioone. 2015. aastal paigaldati seoses uue rühma avamisega selle rühma ette 3 atraktsiooni, kuid sellega seoses on lasteaia õueala lahendus hetkel väga ebaproportsionaalne – ühel pool maja on piisavalt õueatraktsioone, teisel pool maja väga vähe. Amortiseerunud ja nõuetele vastavad atraktsioonid Tarukese, Summide ja Kärjekese rühmade pool kõrvaldati 2015. aastal, kuid asemele ei pandud midagi. 3 rühma peale on lastele mängimiseks 3 liivakasti, 1 kaalukiik, 1 vedrukiik, 2 väikest ronimisredelit, 1 mänguauto ja 1 tasakaalurada. Mängumaja on mingil veidral põhjusel enamasti lukus. Lapsi neis kolmes rühmas on kokku aga üle 60. Kui lastel on õues igav, siis ei paku neile õuesolek rõõmu ka suuremaks saades.
Uued ronimis- ja liikumisatraktsioonid aitavad lastel välja kujundada õues tegutsemise harjumusi ja pakuvad aktiivset kehalist tegevust. Lasteaia õueala atraktiivsemaks muutmine suurendab kindlasti ka lapsevanemate rahulolu lasteaiaga ning piirkonna atraktiivsust uute elanike jaoks.

Ettepanek nr 4. Oru küla vabaõhulava kultuuri ning vabaõhu sündmuste läbiviimseks.

Ettepaneku tegi Oru Külaarendamise Selts, Eda Heinsaar

Ettepaneku sisu: Ehitada Oru külas vabaõhulava kultuuri- ning vabaõhusündmuste läbiviimiseks. Täna tegutsevad aktiivselt Oru külas kolm rahvatantsurühma (memmed, nais- ning segarahvatants) ja kaks ansamblit (Laheda laulukoor ning naiskvartett). Nimetatud kollektiivid tegutsevad aktiivselt küla, valla ning riigi kuultuurielus. Samuti toimuvad Oru lasteaia ja kooli poolt organiseeritud kontserdid. Enamus kontserte, olenemata ilmast, toimuvad Oru Külakeskuse saalis, sest külas puudub korralik vabaõhulava ning külaplats. Vabaõhulava ehitamine võimaldaks korraldada Oru küla kultuuri- ning vabaõhu sündmuseid ka välitingimustes. Näiteks võib korraldada jaanipidu, kooli ja lasteaia kontserte ka kinoõhtu läbiviimine ei ole välistatud (hetkel toimub külakeskuse saalis). Seega vabaõhulava rajamine rikastaks nii Oru küla kui ka tervikuna Kose valla kultuurielu ning tekitaks uusi võimalusi kultuuri sündmuste korraldamiseks välitingimustes. Antud algatus on kooskõlas Kose Valla arengukava punktiga 4.2.2 ning aitab püstitatud eesmärgi „Traditsiooniliste üritustega aktiivne kultuuri- ja külaelu” saavutamist, mille saavutamise indikaatoriteks on märgitud muuhulgas:
• Kultuuri- ja sporditegevuse toetamine ja arendamine.
• Kohalikku initsiatiivi arendavates ühendustes/programmides/liikumistes aktiivne
osalemine ja kogukonnaprojektide läbiviimine.
• Kultuuri- ja spordivaldkonna juhtimise arendamine ja struktuuri loomine.

Ettepanek nr 5. Estonia kabinetklaveri restaureerimine muusikakooli kammersaali jaoks.

Ettepaneku tegid:
Maiu Roosa
Karin Sarapuu
Anne Kruuse
Kaili Pern

Ettepaneku sisu: Vallale kuuluv Tallinna klaverivabriku kabinetklaver Estonia nr 174 (endine gümnaasiumi saalis asunud pill) on täielikult amortiseerunud, korpus mitu korda asjatundmatult üle värvitud, kuid pill on renoveeritav. Uuena on omas ajas olnud tegemist maailmatasemel pilliga, tema liikumatud osad, proportsioonid, raam ja kõlalaud – peamised kvaliteeti kandvad omadused – on säilinud, kuid peaaegu kõik liikuvad osad tuleb välja vahetada ja taastada tuleb ka pilli, teadmatusest või võimaluste puudumise tõttu, täielikult rikutud välimus, mis on kurvastavalt kallis.

1950. aastal muudeti vabrik Rahva Mööbel Tallinna Klaverivabrikuks ja seal hakati tootma esimesi Estonia klavereid. Klaveritootmise organiseerimine ja peainseneri kohustused pandi Luunjast pärit Ernst Hiisile, väga tähelepanuväärsele isiksusele, kes varasemalt oli tootnud klavereid edukalt nii Peterburis kui Eesti ajal ka Tartus. Esialgu valmistati Tallinna Klaverivabrikus klavereid vähe, pigem oli tegemist käsitööga ja mida varasemate Estoniatega on tegemist, seda rohkem on neis tunda veel Ernst Hiisi kaudu Eesti ajast kaasa tulnud kvaliteeti. Üks toonastest esimestest Estonia klaveritest võitis näiteks Brüsselis näitusel hõbemedali. Esimesed Estoniad olid igas mõttes maailmaklassi pillid. Meie valla Estonia on asjatundjate arvates pärit 1952.-53. aastast ja kuulub kahtlusteta veel sinna aega, kui Estoniate kvaliteet polnud jõudnud alla käima hakata. Pilli täielik renoveerimine on kallis (samas uuest Estoniast rohkem kui poole odavam), kuid tulemuseks oleks ka tippkvaliteediga pilli järgmine inimese elueaga võrreldav kasutusperiood. Pilli olemus, st vastavus sõjajärgsele, tänaste pillide omast intiimsemale kõlaideaalile sobiks usutavasti hästi muusikakooli kammersaali suurusega. Iga muusikakooli saalis on reeglina kaks tiibklaverit, et lõpetajad saaksid lõpueksamil esitada kontserte, kus orkestri rollis on õpetaja teisel klaveril. Kose muusikakooli saalis oli seni üks 70date Estonia kontsertklaver ja sellest aastast alates nüüd ka teise klaveri rolli kasutatuna ostetud pianiino, mille kõlajõud ei sobitu kuidagi Estonia kontsertklaveri kõlaga. Õpilastele kontserdikogemuse pakkumiseks on muusikakoolis vaja korraldada kammerkontserte, kutsuda soliste, kellega kokkulepete saavutamise üheks takistuseks on samuti Estonia kontsertklaveri kvaliteet, kuna pill on pärit Estoniate suurte kvaliteediprobleemidega ajajärgust. Renoveeritud Hiisi-aegne Estonia oleks seevastu kindlasti pill, millega kaasnev „lugu” ja mille legendaarne kõla pigem meelitaks meile esinejaid. Samuti oleks Hiisi Estonia heaks kontrastseks täienduseks kultuurikeskuse Petroffile, mis on moodsalt suure kõlajõuga samuti väga hea pill. Hiisi Estonia klaveri renoveerimine oleks oluline ka kultuurilooliselt – tõmbaks meile asjatundjate tähelepanu ka väljastpoolt valda, tuues nii tähelepanu ja kasu kogu vallale. Eriti tore on, et meil vallas on ka oma meister Juhan Tõhk (OÜ Klaverite Kants), kellele võib töö rahulikult usaldada. Et muusikakoolis korraldatavad kammerkontserdid on avalikud, saaksid renoveeritud pillist otsest kasu kõik muusikahuvilised inimesed, aga esmajärjekorras muidugi muusikakooli klaveriõpilased. Klaveri taastamiseks koostas esialgse kalkulatsiooni OÜ Klaverite Kants (9720 eurot + käibemaks + transpordikulud = 12 000 eurot). Taotleme kaasava eelarve kaudu klaveri renoveerimisele maksimumtoetust ja kinnitame, et muusikakool otsib puuduva raha muudest allikatest. Hiisi klaveritest täpsemalt saab lugeda ajakirjas Kultuur ja Elu ilmunud (2002. a) Alo Põldmäe artiklist.

Ettepanek nr 6. Ardu prügikastide ümbruse heakord.

Ettepaneku tegi Aili Koiduste

Ettepaneku sisu: Ardu katlamaja juures asuvad ühistute prügikastid ja pakendi konteinerid. Prügikastide ümbrus on pidevalt korrast ära. Ühistud on kutsunud oma liikmeid heakorda hoidma ja kodutuid kasse mitte toitma, kuid olukord pole muutunud. Kohalikud elanikud on näinud võõraid autosid prügi toomas. Olukorda on võimalik parandada kaamera paigaldamisega Andrekse alajaama külge, millest oleks näha heakorra rikkujad ja kodutute loomade toitjad. Saadav videomaterjal võimaldaks suurenenud kulud jätta rikkujate kanda.

Ettepanek nr 7. Noored arvuti tagant õue!

Ettepaneku tegid MTÜ Spordiklubi EI, EMOTSIOON ja MTÜ FC Kose

Ettepaneku sisu: Tänasel päeval oleme Kose valla mõistes ikkagi uue väljaku täiesti käest lasknud ja selle korralikult välja ehitamata jätnud. Uuendatud väljak annab võimaluse noortel veeta vabaaega sportlikus võtmes, areneda ja eelkõige liikuda. Uuendatud väljak tooks inimesed värsket õhku hingama ja sporti tegema nii nooremaid kui vanemaid. Tänasel päeval on Eestis kõige populaarsemad spordialad pallimängud. Kahjuks pole Kose valla alevikus neist kumbagi võimalik väljas harrastada. Uue poe ehitusega jäi ära ka palli tagumise võimalus muruplatsil, mida oli tore vaadata. Korvpalli ei saa juba ammu sellise katkise kattega väljakul harrastada. Talvel oleks samamoodi antud väljak võimalik muuta mini uisu-või hokiväljakuks.

Ettepanek nr 8. Kunstigalerii Kosele.

Ettepaneku tegi Kose Kunsti ja Käsitöö Selts

Ettepaneku sisu: Kunstigalerii avamine valla keskuses Kosel. Kunsti populariseerimine ning kunstnikele väljundi andmine oma teoste eksponeerimisel. Näituste ja õpitubade korraldamine igale eale. Kunsti- ja kultuurihuviliste kaasamine, nende silmaringi laiendamine, kunsti kui hobitegevuse ja vaba aja veetmise võimaluse propageerimine.

Ettepanek nr 9. Hariduse tn 2 perearstikeskuse sissepääsu rekonstrueerimine.

Ettepaneku tegi Tõnu Parmsoo

Ettepaneku sisu: Sissepääsu rekonstrueerimine liikumispuuetega ratastoolis inimestele, samuti lapsevankriga emadele. Nimetatud sihtgruppidele on ülalnimetatud ettepanek väga oluline.

Ettepanek nr 10. Kose valla omatoodangu talupoe rajamine.

Ettepaneku tegid EELK Kose Püha Nikolause Kogudus ja MTÜ Kose OTT

Ettepaneku sisu: Kose kogudusele kuuluvas kiriku tõllakuuris (Jõe tn 17; katastritunnus: 33702-003-0080), kus asub koguduse kasutatud riiete annetusmüük, on kogudusel kavas hoone rekonstrueerimine, projekteerimine ja majale laiema kasutuse leidmine. Koostöös MTÜ Kose OTT, kes on kahe aasta vältel püüdnud kohalike talunike tooteid teha kättesaadavaks kohalikule elanikkonnale – kavandame TALUPOE rajamist tõllakuuri esimesele korrusele. Hetkel viiakse Kose OTT (otse tootjalt tarbijale) taluturgu läbi esmaspäeviti ja neljapäeviti 18.00-19.30 Kose keskuse parkimisplatsil, kuid vaja oleks püsivat asukohta, kust ostja saaks kauba kätte temale sobival ajal (nii näitab ostjate tagasiside küsitlus). Tõllakuuri tagusel platsil planeerime hakata korraldama laupäeviti laiendatud taluturgu (lisaks traditsioonilistele Kose OTT aegadele). Tulevikus koondub kogu Kose OTT tegevus tõllakuuri: püsiv talupood siseruumides ja taluturg majatagusel platsil. Ettevõtmise toetamine valla eelarvest aitab kaasa ühe vallale olulise visiitkaardi ansablilisuse korrastamiseks, parandab koguduse isemajandamist, toetab väikeettevõtluse arengut vallas. Kasusaajateks on nii tootjad, tarbijad kui ka objekti omanikud. On üks väheseid võimalusi toetada samaaegselt nii ettevõtlust kui ka kolmandat sektorit avalikes huvides.