Kitarrieriala võimalikkusest Kosel

Tavakoolide õpetajate palka peetakse vajalikust madalamaks üle Eesti, huvikoolides on palgad suurusjärgus 15% tavakoolide omadest väiksemad ja Kose muusikakoolis on omakorda palgad Tallinna õpetajate pärast konkureerivatest huvikoolidest suurusjärgus 15% madalamad.

Kitarrieriala on üle Eesti üks kahest kõige defitsiitsemast pilliõppeerialast ja mõned muusikakoolid maksavad õpetajate hoidmiseks ka kitarristidele pisut rohkem. Meil seda võimalust ei ole, sest makstes pisut rohkem, jõuaksime alles konkurentide tavapärasele tasemele. Õpetaja, kellega kokkulepe andis mulle julguse kitarrierialale möödunud (2015. a) kevadel vastuvõtt korraldada, otsustas vahetult enne kooliaasta algust huvikooli tavapärast palgataset pakkuva konkurendi kasuks. Nõutud pillimees ja kogenematu õpetaja, kelle septembri lõpus palkasime ja kellest lootsime omale õpetaja “kasvatada”, osutus vastutustundetuks. Mida või kuidas veel proovida? On võimalik, et, nagu esimeselgi katsel, Eestisse naaseb mõni noor õpingutelt välismaal ja meil õnnestub temaga esimesena kontakti saada. Miski aga ei garanteeri, et me sellisel juhul 27. augusti paigu jälle lõhkise küna ees ei ole. Meie pakkumisel peab, vaatamata konkureerivatest koolidest väiksemale palgale, olema mingi turueelis, mis vähemalt mõneks ajaks võimaliku õpetaja Kosega seob.

Ilmselt minu otsingutele ja kolleegidega suhtlemisele reageerides võttis meiega ühendust noor meesõpetaja, kes täna töötab VHK-s kitarriõpetajana ja Tallinna Euroopa koolis keeleõpetajana, kuid kes soovib alates järgmisest aastast keskenduda kitarrile. Uurisin VHK-st, kus õpetajate tasemele ja suhtumisele on traditsiooniliselt väga kõrged nõudmised, ja sain väga positiivse iseloomustuse. Kohtusin kandidaadiga, nimetasin palganumbri ja tema huvi säilis. Inimene mõjus väga sümpaatsena ja ma tahaks teda näha meie meeskonnas. Nagu arvata võib, on siin mingi aga – ta ei räägi nimelt piisavalt eesti keelt. Tegemist on hispaanlase Rafael M. Calvo Díaziga, kelle CV ma huvilistele saata võin. Rafael Calvo on elanud Eestis 4 aastat, tema eesti keele oskus võimaldab vahetada üksikuid fraase, kuid mitte suhelda. VHK-s on võõrkeeled väga tugevad ja Calvo õpilased seal on teismelised, kes inglise keeles juba suhtlevad. Calvo on õpetanud aasta vältel ka Toila huvikoolis, kuid loobus ise kokkuleppel juhtkonnaga, sest päris väikeste lastega peab vältimatult ka isiklikul tasemel suhtlema, ei saa piirduda vaid erialaste fraasidega. Meil endiselt pole eesti keelt kõnelevat õpetajat, kuid on avanenud reaalne võimalus pakkuda kitarrieriala vähemalt neile õpilastele, kes suudavad inglise keeles elementaarsel määral suhelda, juhul, kui soovijaid on piisavalt palju, et õpetajal tasuks kohale sõita. KUI leidub piisavalt keeleoskajaid huvilisi, oleks see ka meie otsitud n-ö turueelis.

Ega huvi muud moodi testida ei saa – palun võtke minuga ühendust, kui tunnete huvi. Kui teate kedagi, kes teab kedagi, kes oleks inglise või hispaania keelse õpetaja juhendamisel valmis kitarrimängu õppima, siis juhtige ta tähelepanu võimalusele. Kõik küsimused, mõtted ja ettepanekud on väga oodatud.