Sibeliuse koolitusel

Olen muusikakoolis sõnastanud reegli, et kes õpetajatest käib ja õpib midagi valla rahakoti toel, kirjutab õpitust siia blogisse lühikokkuvõtte. Et ostsime eelmise aasta lõpus koolile 5 arvuti litsentsiga Sibeliuse noodikirjaprogrammi, siis planeerisime Kristi ja Oleviga koos minna ka vastavale koolitusele. Teised käisidki, kuid mina sattusin just koolituse ajal viirushaigusega kodus olema. Eile ja täna õnnestus nüüd endal ka koolitus läbida ja saan osaliselt aru, miks kollegide kokkuvõttev jutuke viibinud on – tehnilised teadmised ühe programmi nurgatagustest pole laiemale publikule just kõige lihtsamalt kokku võetav teema. Kolleegidele maksime 50% koolitusest kinni, mina Kose valla raha ei kasutanud.

Loen ennast üle keskmise kogenud arvutikasutajaks ja pean, kuni ma ise noodikirjaga otseselt raha ei teeni, ka siin otstarbekamaks kasutada võimalusel vabavara. Ükski Windows ega ka tasulised tarbeprogrammid pole minu arvutites kunagi töötanud n-ö hooldusvabalt ja kui ma juba pean nende toimimise saladustesse kaevuma, siis tekib minus tõrge lisaks ajakulule ja vaevale veel ka raha välja käia. Kui mured saab jätta IT-poistele, on tasulised programmid muidugi märgatavalt mugavamad. Sama lugu on ka Sibeliusega. Ükski kahe päeva jooksul õpitud ülesanne poleks jäänud vabavaralise MuseScoriga täitmata, kuid õige mitmel juhul on Sibelius muidugi palju-palju mugavam.

Huvitav oli kuulda praktikute arvamusi, mille poolest elektrooniline noodikiri käsikirjast halvem või parem on. Kristo Matson, meie koolitaja, on ise helilooja, kes ka oma autoriloomingu visandab klaveri taga esmalt pliiatsiga paberile ja hiljem loodut tehniliselt viimistledes läheb arvutisse üle. Veel äärmuslikum näide on Tõnu Kõrvits, kes kogu töö teeb paberil ja annab seejärel elukutselistele noodikirjutajatele arvutisse toksida. Üks sellistest elektroonilise noodikirja (Finalega) proffidest, helilooja Mari Amor juhtus koolitusel istuma minu kõrvale – isegi tema teeb päris esmase põhja omaenese loomingust valmis naturaalse klaveri taga ja jättes noodipaberi vahele, paneb seejärel mõtted otse arvutisse kirja. Täiesti elektrooniliselt mõtleb Hiiumaa metsade vahel aga Erkki-Sven Tüür, katsetades ja pannes esimesest ideest alates kõik kirja elektrooniliselt.

Et tegemist oli Sibeliuse algtaseme koolitusega, siis vajasid mõned osalejad otseteede Ctrl-C või Ctrl-V selgitamist. Kohati tundus seetõttu, et olin teinud vea ja raiskasin koolitusega oma aega. Samas ilmnesid siiski augud ka minul, näiteks samavõrra universaalsete, kuid vähem levinud Ctrl-Z ja Ctrl-Y sisust polnud jällegi mina varasemalt midagi kuulnud. Samuti olid jutuks ka paljud spetsiifilised noodikirjaprogrammi omadused, mida ise õppides kindlasti esimese hooga otsidagi poleks osanud. Ootan huviga edasijõudnute kursust, millel osalemiseks algajate kursus kindlasti hea põhja lõi.

Kas mina töötan edaspidi vabavara MuseScore’i või tasulise Sibeliusega? Kuni omast taskust maksma ei pea, siis kindlasti Sibeliusega. Kuni minu noodikirjalised väljakutsed jäävad aga praegusele, suhteliselt elementaarsele tasemele, eelistan omast taskust koju Sibeliuse ostmise asemel kindlasti vabavara kasutada. Et Kristi ja Olev, kes mõlemad tegelevad pidevalt orkestrile partituuride loomise või muutmisega, vajavad Sibeliust, on täiesti arusaadav.

algajate koolitusel loodud kõige ebastandardsem harjutus

algajate koolitusel loodud kõige ebastandardsem harjutus

 

Tarmo Velmet