EML-i (Eesti muusikakoolide liidu) aastakoosolekul Pärnus, II päev

Timo Klemettinen, kellega me kohtusime juba ka ühel möödunudaastasel seminaril, rääkis arengutest Euroopa muusikakoolide liidus, mis on EML-i jaoks katusorganisatsioon.

Küsimus saalist: “Meile Eestis tundub, et noorsootöös on hakatud kvantiteeti kvaliteedist olulisemaks pidama. Kuidas Te Euroopa tasemel seda näete?”
Vastus: „Sama probleem on kõikjal Euroopas. Kui võtta rohkem õpilasi, näiteks ka eri vaimse võimekusega õpilasi, mis on suur trend, siis summarselt tähendab see kvaliteedilangust. “
Kadri Leivategija sõnastas hilisemas arutelus: „Probleem on selles, et MK lõpetajate kvaliteet määrab 20 aasta pärast järgmise õpetajate põlvkonna kvaliteedi.“

Muusikatehnoloogia muusikahariduse algastme uue erialana on Soomes praegu kuum teema ja nende teada seda mujal Euroopas veel jutuks pole tulnud.

Soome muusikahariduse esimese astme finantseerimisest: see on ainus kultuurivaldkond, mida ei kärbitud, sest küsitluste järgi on soomlastele avalikest teenustest olulised eelkõige raamatukogud ja muusikakoolid. 50% riiklike muusikakoolide eelarvest tuleb haridusministeeriumist, KOV-i osa on 27%. Muusikakoolide õppemaksud on regiooniti väga erinevad, jäädes vahemikku 100-1600 eurot aastas.

KOV-idele ei annaks omaosaluse kärpimine MK-de finantseerimises rahalist kokkuhoidu, sest kuna samavõrra väheneks ka riigipoolne toetus, ei tuleks vähendamisest kokkuhoidu. Umbes pooled muusikakoolid on erakoolid, pakutav haridus on sisuliselt samal tasemel.
Riigipoolset regionaalset eristamist finantseerimises ei ole. Põhiline erinevus tuleb KOV-i osalemismäärast ja lastevanemate valmisolekust tasuda õppemaksu. Lieksa esindaja repliik: hariduse ja sissetulekute tase ääremaal on oluliselt väiksem. Õppemaks on meil 120 eurot poolaastas. Huvi muusikahariduse vastu on aga isegi suurem kui keskustes.

Tulemas on uued õppekavad, hetkel on muusikakoolis ühele õpilasele läbi kogu õppeaja ette nähtud 1300 astronoomilist tundi õppetööd koolis.

Vaba mikrofoni aeg läks suures osas eelmisel päeval konkursside reeglitega seoses välja käidud hääletamist vajavate ideedega tegelemisele. Otsustati, et:

  • EML-i mitte kuuluvad koolid saavad oma õpilasi EML-i korraldatavale konkursile saata osalustasu eest, mis oleks summaarselt võrreldav EML-i liikmemaksuga. Osalustasu suuruse kujundamine jäi juhatuse hooleks, tõenäoliselt tuleb summa 50 eurot või rohkem ühe õpilase kohta.
  • Suurema levikuga erialadele tulevad lisaks vanusekategooriatele ka A ja B tasemekategooriad.

 

Talle ainuomase laialivalguva köitvusega kõneles Aleksei Turovski zoopedagoogikast, ehk juhtimisest ja õpetamisest looduses meie ümber.

Tooksin kutsikate ja tibude ellujäämist tagavatest reeglitest esile mõned:

  • Kui juhtub midagi ebatavalist, kohe tähelepanu õpetajale!
  • Motiveeritakse eeskujuga, kõik peab olema vastupandamatult huvitav.
  • Võimaluse loomine õppida katse-eksituse meetodil, provotseerides vigu, et nende alusel õpetada, kuidas ei tohi. Keelamise juures on nii ühemõtteliselt arusaadav, mis on keelatud.

 

Tšehhi muusikakoolide liidu president Thomas Kalaffi kirjeldas Tšehhi muusikaharidust ja Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia, ehk Visegrádi koostööprogrammi.
Tšehhi muusikaharidus muudeti peale 1968. aasta okupatsiooni laste pealelõunaseks hobiks ja 2005. aastast taas tagasi hariduseks.
Enamik õpilasi on 5-20 aastased, arvestatakse kuni 26-aastastega.
Õpetaja kvalifikatsiooninõuded on täpselt piiritletud, sh ka täiendkoolitus.

Õppetööd finantseerib 80% ulatuses haridusministeerium ja 20% lapsevanemad. Palgad on riigi keskmised, staažikas õpetaja võib teenida kuni 2000 eurot kuus, õppemaks on 65-70 eurot poolaastas, so meie mõistes 15-16 eurot kuus ja KOV kannab vaid umbes 2% kogukulust.
Õppemaksu tohib tõsta kõige rohkem 10% aastas. Piim ja leib on hinnalt meiega samas suurusjärgus. Naljatatakse, et nagu ei püsi valitsus, kes tõstab õlle hinda, nii kukuks ka valitsus, kes läheks muusikaskoolide kallale. Muusikud on õpetaja positsioonist huvitatud, sest ooperipillimehe palk võib olla võrdne muusikakooli koristaja palgaga.
Kas aga hea pillimees ja praktik on alati ka hea õpetaja? See küsimus on Tšehhis hetkel väga aktuaalne.
Õpilaste kooli vastuvõtule majanduslikke piire pole, piiravad vaid ruumid.
21 õpilast õpetaja kohta on tavapärane normkoormus, erialatunde on 1 nädalas, mida eriti andekate puhul saab eraldi komisjoni otsusega tõsta kuni 3-ni. 900 õpilasega koolist on suurendatud erialatundide hulk tavapäraselt umbes kümnel õpilasel.
Tavalises muusikakoolis on umbes 500 õpilast
Kas õpilane võtab ainult eriala- ja teooriatunde või lisaks ka ansambleid, improvisatsioonitunde ja orkestreid, see õppemaksu ei muuda. Lapsel võib nädalas olla kokku ka kuni 7-8 tundi, kõik ikka sama õppetasu eest.
Just selline riikide kooslus on koondunud ühte, kuna Austria-Ungari impeeriumi traditsioonid on neil kõigil tuntavalt tugevad. Osaliselt seob ka slovaki keel, millest kõik peale ungarlaste aeglaselt rääkides aru saavad.

Thea Rohtla rääkis tööõigusest praktikas. Sain palju huvitavat teada eelkõige töölepingutega, koormuste ja töökoha määratlemisega seoses.

Tarmo Velmet