Poiste keelpillifestival Kuressaares

poistfest_logo21.-22. oktoobril leidis Kuressaares aset iga-aastane rahvusvaheline poiste keelpillifestival. Täiesti ainulaadne üritus Eestis. Teadaolevalt tegi seal oma debüüdi ka Kose Muusikakool. Sellest on juttu allpool. Festivalile pani aluse Laine Sepp, kes on ka kogu ürituse hing ning viiuli-, vioola- ja tšelloõpetaja Kuressaare Muusikakoolis. 2002. aastal, mil see toimus esmakordselt, võttis osa 56 poissi. Tänavu osales 112 poissi (pluss 2 vilistlast). Antud festival sai loodud mõttega tunnustada kõiki poisse, kes teadupoolest on tüdrukutega võrreldes rahulikuma arenguga. Sel korral võtsid osa 19 kooli. 16 neist olid Eestist (H. Elleri nimeline Tartu Muusikakool, Tallinna Muusikakeskkool, Pärnu Muusikakool, Kose Muusikakool, Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakool, Saku Muusikakool, Nõmme Muusikakool, Kuressaare Muusikakool, G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, Viljandi Muusikakool, Rakvere Muusikakool, Tallinna Muusikakool, Saue Muusikakool, Tartu I Muusikakool, Tallinna Nõmme Noortemaja, Narva Muusikakool), välisriikidest oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt vähem esinejaid (A.G. Šnittke Moskva Riikliku Muusikainstituudi juures asuv J.A. Šaporini nim. Laste-Muusikakool Venemaalt. Malpilsi Muusika- ja Kunstikool ja Sigulda Kunstide Kool Baltais Flīģelis (Valge tiibklaver) Lätist).
Festivali alguses kõneles Laine Sepp. Ürituse populaarsus on aasta-aastalt kasvanud ja ei mahu enam nendesse ruumidesse ära. Festivali kokkusurutus näitab, et kahest päevast jääb väheks. Paraku jääb kõik raha taha. Pr. Sepa sõnul on poiste arv saavutanud maksimumi. Muusikalise avapaugu tegi eelmisel aastal kõige rohkem hääli saanud publiku lemmik, kelleks oli seekord Uku Toots (10; viiul) Elleri-nimelisest Tartu Muusikakoolist (õp. Eveli Roosaar). Mängiti Dmitri Šoštakovitši “Viis pala kahele viiulile”. Seade kvintetile tegi Meelis Roosaar.

Juubelifestivali auks kirjutas helilooja Sander Mölder “Lainetused ja kiigutused” kolmele tšellole. Sander on endine tšellomängija, kes võttis nüüd ka ise veelkord pilli kätte. Räägiti, et antud teose sünd sai inspiratsiooni Sandri õpetaja Laine Sepa üliemotsionaalsetest tundidest. See on omamoodi ka väga sümboolne pealkiri, kui mõelda, et enamus tulevad festivalile ju üle vee. Esitajad: Valle-Rasmus Roots, Sander Mölder, Karret Sepp.


Kose muusikakool Poiste keelpillifestivalil

Festival koosneb enamasti kahele päevale jaotatud 12 kontserdist (lisaks avamisel kõlavad teosed) ja kestavad umbes 45 minutit. Iga kontserdi lõpus saab publik kirjutada sedelitele oma lemmikud. Olen käinud seal korduvalt ja ka tänavu oli kogu üritus kantud positiivsusest ja elevusest (poisse on nii palju, et sellele jõugule võib kitsastes ruumides sõna otsese mõttes jalgu jääda). Paljud tõdesid, et mängutase on jätkuvalt tõusuteel ja ühtlustub aasta-aastalt üha enam. Viiuldaja Leandros Hirvo Lauringson (Kose MK II klass, õp. Mari Kerem) ja kontsertmeister Marianne Zhao tõid ettekandele Mary Cohen´i “Lakkamatu liikumise”. Poisi õnnestunud esinemine tõi talle väga palju kiidusõnu mitmetelt õpetajatelt ja kontsertmeistritelt üle vabariigi.

Festivali lõpetab vilistlaste kontsert. Seal mängivad noormehed, kes on kunagi võtnud osa sellest suursugusest üritusest ja tulnud publiku lemmikuteks (oma vanuse tõttu nad festivalist osa võtta enam ei saa). Sel aastal esinesid Ranno Tamm (viiul; õp. Harry Traksmann) ja Valle-Rasmus Roots (tšello; õp. Henry-David Varema), mõlemad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Noortele õppuritele oli see eeskujuks, näitamaks, kuhu on võimalik jõuda.
Festival lõpetatakse pidulikult tänukõnede ja tasustamisega. Kõik osalised (loomulikult ka õpetajad ka kontsertmeistrid) saavad tänukirja ja valida endale meelepärase kingituse, mille panevad välja festivali väga paljud sponsorid. Kingituste seast võib leida nii kohalikku käsitööd, maale, puust nõusid kui ka lõbusamaid meeneid nagu nt. ahjuroop või latt suitsuvorsti ja leiba. Kõikidele koolidele (vastavalt inimeste arvule) mandrilt paneb Kuressaare Muusikakool alati pikale koduteele kaasa toidupakid hea ja paremaga. Kõigele on mõeldud. Tunnistan, et seda kotti kirjaga “Kose” oli teiste seast väga uhke tunne võtta.

Tänukiri

Sooviksin peatuda veel ühel südantsoojendaval momendil, mis kõneleb muusikakoolide omavahelisest väga heast kontaktist ja abivalmidusest. Kose Muusikakoolil (õpetaja ja kontsertmeister), Rakvere Muusikakoolil, Nõmme Muusikakoolil ja Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakoolil (õpetajad, kontsertmeistrid, õpilased) oli võimalus sõita Tallinna Muusikakeskkooli bussis. Nende koolide jaoks oli bussisõit tasuta!
Poistefestival on üks äärmiselt tänuväärt ettevõtmine. Korraldaja Laine Sepp ütleb, et ta ise ka fännab seda üritust! Jõudu-jaksu talle edaspidiseks!

Mari Kerem