Sa Archimedese noorteagentuuri koolitus muusikakoolide juhtidele

Peaaegu aasta tagasi algas ja mõned nädalad tagasi lõppes SA Archimedese noorteagentuuri korraldatud pikem koolituste seeria muusikakoolide juhtidele, kus minul koos Kristi Talistuga õnnestus osaleda. Kogu tsükkel koosnes viiest kahepäevasest ja ühest neljapäevasest koolitusest, mis toimusid üle Eesti väga erinevates koolituskeskustes. Juhtivkoolitajad olid Külli Salumäe ja Lii Araste TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast ja noorteagentuuri esindas Marko Vene. Et tegemist oli läbi ajaloo esimese süsteemse, mahuka ja osalejatele tasuta koolitusega muusikakoolidele, korraldati soovijate vahel ka väike konkurss, päris kõik ei pääsenud esimesel korral osalema.

Huvikoolide tegevust riik küll jälgib, täidetud peavad olema noorsootöö seaduse jms nõuded, kuid ettekirjutusi konkreetse kooli õppeprotsessile ei tehta ja seetõttu on pilt küllalt kirju, mis ei ole halb. Koolide eesmärgid lähtuvad kohaliku kogukonna eelistustest, mida omakorda mõjutavad mh ka muusikakooli töötajad. Kogetu kinnitas minu veendumust, et jätkuvalt on muusikakoolide peamine eesmärk mitmekesise ja eriala spetsiifikast tuleneva sihikindla eelkutseõppe võimaluste tagamine kohalikele lastele. Reeglina pole kõige ambitsioonikamate õppekavade puhul lastud ennast eksitada noortetöö ja huvikooli seaduste nõuete ekslikest tõlgendustest, nagu peaks muusikakooli töös pidevalt lähtuma väikse lapse vältimatult hüplevast hetkehuvist. On lihtne viia taoliselt sõnastatud eesmärk absurdini, väites, et huvihariduses peab lubama lastele laste enda hetkehuvist lähtuvat käitumist, mida igas muus olukorras tuleks lugeda lapse turvalist tulevikku ohustavaks. Eriti ühe paneeldiskussiooni raames meile esinenud Eesti noorsootöö keskuse direktori Edgar Schlümmeri seisukohtadest tekkis häiriv veendumus, et muusikalise ja tavapärase huvihariduse erinevustest, mis tähendab automaatselt ka lapse turvalise arengu erinevatest tõlgendustest erinevate huvihariduskoolide kontekstis, pole laiemas mõttes huvihariduse ja noortetöö katusorganisatsioonides töötavatel inimestel vähimatki arusaamist.

Muusikalise huvihariduse kontekstis ei saa, kui tuua vaid üks näide, mitte kuidagi lugeda turvaliseks käitumiseks hästi edasijõudvatele õpilastele erinevate erialavalikute tutvustamist eesmärgiga, et nad prooviksid lisaks valitud erialale ka teist ja veel kolmandatki. Erinevalt kõigist teistest huviharidusliikidest peab muusikalise huvihariduse õppekavadel, kus eesmärgiks on lapsele muusikalise perspektiivi loomine, lapse haridustee olema võimalikult lineaarne, katkestusteta ja järjekindel. Vastasel juhul on suur tõenäosus, et kui 13-16 aastasel lapsel tekib endal loomulik vajadus valida sihikindla töö eesmärk ja valituks osutub mõni muusikaline eriala, siis tuleb tal varem või hiljem eesmärgist loobuda vaid lapsepõlves puudulikult rajatud vundamendi tõttu. Vajadus omada ammu enne lapse oma sihiteadliku töösoovi tekkimist rajatud erialaste oskuste vundamenti, on muusikalise hariduse ajalooliselt kujunenud eripära, mille eiramine võib viia väga valusate tagasilöökideni lapse hilisemas arengutees.  Oli hämmastav tõdeda, et kirjeldatud eripära teadvustavad küll muusikakoolide inimesed, kuid noortetöö katusorganisatsioonides ei näi sellest keegi kõige vähematki kuulnud olevat.

Kõik öeldu ei tähenda, et muusikakoolide vähemambitsioonikatel õppekavadel ei saaks või ei peaks töö toimuma huvihariduse tavapäraste reeglite järgi. Usutavasti on ka meil juba esimeste huviliste najal katsetatavad vähem ambitsioonikad huvi- ja vabaõppe õppekavad saanud koolituse tulemusel oluliselt täpsema suuna. Kuna nii Kristi kui mina alustasime tööd Kose muusikakoolis vaid napilt aasta enne koolituste tsükli algust, on keeruline hinnata, millised muutused meie seisukohtades on toimunud nimelt koolitustest lähtudes ja mis oleks juhtunud ka ilma. Kui lühidalt kokku võtta mind koolitusel olulisemalt mõjutanud teemad, siis need olid:

  • Juhtivkoolitajate tehtud ülevaade müütidest ja hoiakutest huvihariduses.
  • Kristo Käo loeng instrumendiõpetaja elektroonilistest abimeestest.
  • Helina Kibari loeng tema oma loodud organisatsiooni analüüsi mudelist.
  • Kristel Kallau loeng kujundavast hindamisest.
  • Tohutult infot, võibolla kõige enamgi, sain tihedast suhtlusest teiste koolide esindajatega. Iga kahepäevase tsükli juurde kuulus n-ö inspiratsiooniseminar, kus valitud kooli esindajad kirjeldasid oma kogemusi, millest teistel võiks midagi õppida olla.

Kui midagi koolituselt kõige olulisemaks tõsta, siis ilmselt just inspiratsiooniseminaridel kuuldut.

Kogu koolituste tsüklile ei kulunud sentigi Kose valla eelarvest, arenguprogrammi viis SA Archimedese noortetöö agentuur läbi Euroopa struktuurifondide perioodi 2014-2020 tegevuse „Noorsootöötajate koolituste arendamine“ 2015-2016. a tegevuskava raames.

Tarmo Velmettunnistus-tarmo-velmet1