Muusikakooli õpetajad kutsusid Mare Altrovi omale akordsaadet õpetama

Muusikakoolis tulid õpetajad neljapäeva hommikul tavalisest palju varem kooli, et ise õppida klaveril akordsaadet, koolitajaks Mare Altrov.

Muusikat on tehtud aastatuhandete vältel ammu enne noodikirja leiutamist ja tihti pole tegijatel endil olnud aimugi, et nad muusikat teevad. Inimesed väljendasid helidega oma emotsioone, neil oli hea olla ja kuulajatel oli hea olla. Aja jooksul õpiti tekitatavaid helisid kirjeldama ja lõpuks ka nootidena paberile kirjutama nii, et looja paberile märgitud emotsiooni sai keegi kolmas või neljas kirjapandu abil taasluua ka sajandeid hiljem. Sellisel kombel leiutatud noodikirjal on üks häda – keerulisemate ja st huvitavamate lugude ülestähendamisel muutub kirjapilt keeruliseks, sellest arusaamiseks ja selle esitamiseks peab pikalt harjutama – õpilaste motivatsioon kipub õpiaja vältel kaduma. Õnneks pole klassikaline noodikiri ainus lugude ja emotsioonide salvestamise ning taasesitamise võimalus. Mängitakse näiteks ka meloodia ja akordimärkide järgi. Need ei kirjelda muusikat võrreldava täpsusega, palju rohkem jääb muusikul esituse hetkel oma loodavaks, vabalt juurde improviseeritavaks. Teisest küljest saab esmaseid akordimärke kasutades laps ennast või sõpra klaveril saata palju-palju varem, kui see lõpuni väljakirjutatud noodimaterjali abil võimalik oleks, eelkõige, kuna akordimärgid jätavad mängija oma valida ka saate raskusastme. Veidral kombel puudub ladus akordimärkide järgi mängimise ja st loomulikult ka õpetamise oskus enamikul klassikalise haridusega instrumendiõpetajatel. Eriti keeruline on leida õpetajat, kes oleks tugev ühtviisi mõlemal alal. Üks sellistest on Mare Altrov, kes oma esimesi akordimärkide järgi esinemisi mäletab 13 aasta vanusest, kui isa teda ansamblisse ennast asendama saatis. Kutsusime Mare Kosele õpetajaid koolitama, et tulevikus ei peaks muusikakooli eksamil polüfooniaid ja suurvorme mängiv laps vanaema rõõmuks “Kuldsete rooside” ja “Läänemere lainete” esitamist pelgama. Ühine keel leiti nobedalt, klaveri juures õpitut proovimas käisid kõik osalejad ja entusiastlikult lepiti kokku, et esimene kohtumine ei jää kindlasti viimaseks.

Akordsaate õppimine ei tähenda kindlasti Kose muusikakooli suunitluse muutust, me endiselt õpetame muusika klassikalist suunda. Omandame õpetajatega uusi oskusi, et paremini siduda muusikahariduse kõrgetest ideaalidest lähtuvad nõudmised õpilaste igapäevaste soovide ja vajadustega.

Tarmo Velmet