EML-i igaastasel üldkogul (12.-13. juuni)

12. ja 13. juunil kohtusid muusikakoolide juhid Keila muusikakoolis muusikakoolide liidu (EML) üldkogul.
Muusikakoolid on Eestis üksikute eranditega kõik kohalike omavalitsuste (KOV) hallata ja neil puudub tsentraalne juhtimine. Riik on huvikooli seadusega kehtestanud vaid reegli, et muusikakoolid peavad selgelt sõnastama, mida ja mis tasemel nad õpetavad ning KOV-id peavad jälgima, et öeldu ka tõele vastaks. Et oma parimaid praktikaid jagada ja ebaõnnestumistest hoiduda osata, on muusikakoolid loonud ise omale katusorganisatsiooni MTÜ Eesti muusikakoolide liit, mis 2001. aastast on ka Euroopa muusikakoolide liidu (asutatud 1973. a) liige. Praeguseks juba kaks aastat kuulub 7-liikmelisse, iga 3 aasta tagant valitavasse Euroopa muusikakoolide liidu presiidiumisse ka Türi mk direktor Silja Aavik. Tänu oma inimesele presiidiumis on oluliselt rahvusvahelisemaks muutunud ka meie kohaliku ühingu aastakoosolekutel esinejate ring. EML-i kaudu saadud info ja koosolekutel kogetu on koos SA Archimedes koolituste seeriaga kaks peamist allikat, kust mina olen koolijuhina tuge ja informatsiooni saanud. Ega rohkem allikaid peaaegu polegi, kust nii spetsiifilist ala õppida.
Iga ühing luuakse algselt grupi entusiastide poolt ja võtab aega, kuni juhtimises tekib soov kaasa rääkida paljudel. Kaasarääkijate hulk on alati positiivne, kuid mida rohkem neid on, seda suuremat oskust nõuab juhtimine ja võivad tekkida pinged, mis seekordse aastakoosoleku meeleolu oluliselt mõjutasid. Juhatusest lahkusid 3 varasemat liiget ja peeti vajalikuks muuta juhatuse liikmete arvu kuuelt viiele, et hääletustel tekkivat 3:3 tasakaalu ei peaks liiga tihti lahendama juhatuse esimehe otsustava häälega, mis arusaadavalt pingeid võimendab.

Esimesel päeval:

Keile muusikakooli direktor Andres Teppo, tema oma sõnade järgi, haaras ühel oma lastest (neid on tal kokku üheksa!) kraest kinni ja tõi külalisi tervitama. Noormehe tervitus kõlas uhiuuel Petroff kontsertklaveril täiesti ebaõpilasliku veenvusega, suur aitäh! Ei jõudnud õnnetuseks küsida, kes üheksast meile esines ja mida täpselt mängis.

Koosoleku teemad:

EML-i vabariiklike konkursside korraldamisest ülevaate andis Mall Türk (Pärnu mk). Konkursid on EML-i põhikirjaline ülesanne, nende korraldamisele kulub põhiosa liikmemaksude kaudu kogutud rahast ja juhatuse töötundidest. Mall tegi lühikese ülevaate statistikast ja ka konkursijärgselt korraldatud online küsitluse tulemustest. Arutati veel, kas peaks pop-jazz erialadele ka konkursse korraldama ja leiti ühiselt, et pole pigem põhjust. Pop-jazz püsib palju lihtsamalt kogukondade fookuses ja EML-i pädevuseks võiks jääda klassika poole populariseerimine. Kõlas veel arvamus, et paljud kohustuslikud palad olid liiga rasked, sest välistasid hiljem muusikaõpinguid alustanute osalemise. Arutati videoülekannete korraldamist konkursilt, mille käigus kõlas palju erinevaid huvitavaid arvamusi, kuid midagi neist ei protokollitud. Olgugi konkursi pressikajastus oli varasemaga võrreldes mäekõrgune, leiti seda olevat olnud ikka liiga vähe.

Solfedžo uuest ainekavast ja selle loomise põhjustest rääkis Timo Steiner (TMKK). Algatus uuendusteks tuli EMTA-st, kust survestati TMKK-d, et kuuldeline osa solfis ei toimuks ainult klaveriga, vaid kaasataks erinevaid instrumente. Selle tulemusel TMKK muutis oma õpetamismeetodeid. Solfedžo uus ainekava on kokku kirjutatud ning läbi arutatud EMTA-ga. Uude ainekavasse on lisandunud tähtharmoonia õpetamine, mis lihtsustab õpitu igapäevaelus rakendamist. Timo avaldas lootust, et solfedžo õpetajad loovad oma liidu ja võtavad selle kaudu edaspidi osa ainekava arendusprotsessist . Solfedžo teemad võiksid EMLi juhatuse pideva tähelepanu all olla. Erialaõpetajate kurtmisele, et paljud teoreetilised teadmised antakse solfedžos õpilastele liiga hilja, vastas Timo, et esmased teadmised annavadki õpilastele erialaõpetajad, solfiõpetajad on teadmiste ühtlustajad.

Paneeldiskussioonis uutest töö tasustamise mudelitest arutlesid Aarne Saluveer (Otsa kool), Piret Rips-Laul (Võru mk) ja Tonio Tamra (Viljandi mk) pikalt oma koolides rakendatud või rakendamisel olevate töö tasustamise mudelite üle. Arutelu oli väga põnev ja lähtus HTM-i 2013. aasta määrusest, mis lõi võimalused mitte pidada õpetaja tööaja üle arvestust ainult kontakttunni põhiselt. Nagu ikka uute asjadega keeratakse minu arvates ka siin mitmel juhul vinti üle, aga kuidas muidu teada saada, mis toimib ja mis ei toimi. Aarne võttis katsetamise põhjused hästi kokku: vaja on anda võimalikult hea haridus võimalikult vähese ajaga. Mis on arusaadav – aeg on raha. Kõik katsetajad olid nõus, et palgareformide algatajad on alati olnud rahastajad. Võrus arvestatakse palka tööpäevapõhiselt. Oluline on, et kui õpetaja kaugelt kohale sõidab, siis ta saaks ka teiste töötajate tööpäevaga võrreldava tasu sõltumata oma antud tundide arvust, sest muidu ta lihtsalt ei sõida kohale. Võrus on õppekavade valikuks sõnastatud reegel – kes õpilastest harjutab, saab kaks tundi nädalas, kes ei harjuta, saab ühe. Tonio tõi arutellu sisse repetiitori mõiste, enamikus tundidest teevad õpetajad repetiitori tööd, uut materjali õpetatakse reaalselt vähestel juhtudel. Palju kordi rõhutati, et tund ei ole koht harjutamiseks. Mulje jäi, et kõigis diskussioonis esindatud koolides on palgad tõusnud, kuid tõusnud koos nädalase tundide arvu tõusuga. Piret: õpetajad suudavad ja on valmis töötama 29-36 tundi nädalas. Kuulajate hulgast nimetas Kadri Leivategija, et on õpetajatele maksmisel kasutanud ka FIE lepinguid, kuid juhtis ka ise kohe tähelepanu, et palgarahad eelarves on tavaliselt seadusandja tujude vastu paremini kaitstud. Jaan Tamm (Valga mk) meenutas, et 3 aastat tagasi HTM Jevgeni Ossinovski isikus sõlmis Haridustöötajate Liiduga hea tahte lepingu, mille kohaselt üle 24 kontakttunni nädalas õpetajatele ei määrata.

Õpituba „Muusikakool ja toetav kogukond meie ümber” Matti Vänttinen (Juvenalia muusikakool, Soome)

Matti tõmbas rohkem kui 50 osalejat kiiresti kaasa aktiivselt arutlema.
Kas muusikakooli direktor on pigem kui pilliga kerjus või on tema ümber sõpradest koosnev kogukond?
Kes seisaks vastu laste üleskasvatamise ja harimise eesmärgile?
Muusikakoolidest on Soomes pooled on erakätes, pooled munitsipaalid, erakoolid on mittetulundusühingud.
Eelarvest tuleb 80-85% maksudest ja vajadus enama raha järel on pidev.
Põhiosa töötoast kulus väiksemates gruppides arutelule, mis rollis inimestest võib muusikakoolile kasu olla.
Matti selgitas, kui oluline on ka suhtlusvõrgustikke luues tegutseda teadlikult, mitte lasta juhustel kuhjuda, vaid luua ise oma juhuseid. Järjest rohkem häirib mind, et me ei tunne oma vilistlasi.
Loo tähendusi mitteformaalsel tasandil, sest fenomen valmib mitteformaalsel tasemel ja liigub hiljem formaalsele. Üleminekul saab vaid kontrollida, kas olulised elemendid jäävad alles. Uut tähendust seal ei loo.

 

„Kultuurikoolid – muusikaline huviharidus Norras” Lars Emil Johannesen, Euroopa ML-i põhjamaade grupi koordinaator (Norra) rääkis pikalt ja meelde jäi vähe. Norra on ettekandja teada ainus riik, kus muusika- ja kultuurhariduse andmine omavalitsuses on tagatud riikliku seadusega. Kahjuks seadus midagi enamat kui koolide olemasolu ka ei taga. 15% üldhariduskooli õpilastest käivad muusikakoolis

Teisel päeval:
„Muusikahariduse toetusvõimalused läbi riikliku huvihariduse rahastamise kontseptsiooni”  Edgar Schlümmer (Eesti noorsootöö keskus)

Schlümmeri jutust kumab alati läbi kas midagi hirmu või võõristuse laadset muusikahariduse suhtes. Tema ettekujutuses on kogu noorsootöö mõeldud olema pigem sotsiaalsete oskuste omandamise kui tulevase eriala tarvis aluspõhja loomise kohaks. Millest tekkis minul hea sõnastus põhiõppe, huviõppe ja vabaõppe eristamiseks – esimene annab rohkem erialaseid oskuseid ja viimane peamiselt sotsiaalseid oskuseid. Kas individuaaltundidena sotsiaalsete oskuste õpetamine on aga otstarbekas tegevus?

Uus teadmine sotside huviharidustoetuse kohta oli fakt, et lisaraha abil tehtu kohta peab hiljem kirjutama aruande, kus kirjeldatakse muudatust, mis raha abil ellu viidi. Kui ma nüüd meenutan, et raha kokku oli suurusjärgus 5 eurot iga noore kohta, siis kipub see toetus varsti pigem karistusena näima.

„Treenerite tööjõukulude toetuse süsteemi ülesehitamise lugu” Toomas Tõnise, (Eesti olümpiakomitee)

Spordiklubid ja ringid on samasugune huviharidus, nagu muusikakoolid. Ometigi maksab riik treenerite palkadele juurde. Treeneritele maksti palga asemel aastaid (maksuvabu) stipendiumeid ja seda tehti nii massiliselt, et kui maksuamet skeemile lõpu tegi ja eelarvetesse tohutu auk tekkis, said sportlased seadusandja kahvlisse panna – kui lisaraha ei tule, suurenevad osalustasud ja tõuseb suur pahameel valijate hulgas. Tõnise arvates poleks aga sellisest ebameeldivast valikust lisaraha saamiseks piisanud, kui selleks ajaks poleks olnud välja töötatud ja reaalselt ka käivitunud treenerite kutsete süsteem, millest igal ajahetkel saab iga soovija ülevaate sport.ee lehe kaudu. Läbirääkijad said öelda, et mitte iga külamees, kes staadionil lastega tegeleb, ei hakka riigilt lisaraha küsima, vaid treenerid alastes viiendast kutseastmest. “Ärge hukka mõistke, tehke järele!”, oli Tõnise viimane lause. Siit lingist on alla laetav Tõnise ettekande slaidid – väga ülevaatlikud.
Kõige lõpuks tuli EML tegevusaruanne: Mis sai tehtud. Kuidas edasi? – Kadri Leivategija

Lisaks ühingu majandusaasta aruandele esitas Kadri ka aruande üksikutest projektidest, mis minu arvates on huvitav lugemine.

Silja Aavik tegi tegevusaruande raames ülevaate Euroopa muusikakoolide liidu tegevusest, mis on jagunenud koostöögruppidesse. Eesti kuulub neist kahte. Meiega sarnase mineviku tõttu on olnud otstarbekas kuuluda EMU Visegrad 5 gruppi ja geograafilise kuuluvuse järgi EMU Nordic gruppi. Loomisel on EMU Baltic. Kõigi meiega samasse koostöögruppi kuuluvate riikide muusikaharidussüsteemidest on võimalik lugeda Silja Aaviku slaidiprogrammist
Järgnes vaba mikrofon ja uue juhatuse valimine, millest alguses lühidalt juttu oli. Uus  EML-i juhatus koosneb viiest inimesest:

Kadri Leivategija (Elleri kool) – juhatuse esimees
Silja Aavik (Türi mk) – juhatuse esimehe asetäitja
Kadi-Katariina Sarapik (Tallinna mk)- juhatuse liige
Kerli Sirila(Koeru mk) – juhatuse liige
Kalev Vaidla (Kiili kk) – juhatuse liige

Koolijuhid, kelle töö juhatuses on meid toonud tänasesse päeva, kes juhatusest lahkusid ja keda tehtud töö eest aplausiga tänati, olid:

Andres Teppo (Keila mk)
Tiia Parmo (Valga mk)
Mall Türk (Pärnu mk)

EML-i juhatus on teinud head tööd, aastakoosolekud on nii kasulikud ja huvitavad, et üritan järgmisel kevadel koolist ka mõne õpetaja kaasa meelitada. Mõte, mida Tonio Tamra (Viljandi mk) püüdis tülli pööranud juhatusele väljendada, oli minu sõnadega ümberöelduna: “Suurkogule pole vaja tuua emotsioone, meile on vaja esitada põhimõtteline ülevaade erimeelsustest ja siis me saame olla abiks ja otsustada, kuidas edasi.”

Tarmo Velmet