Koolitusel „Entrepreneurial mindset of musicians”

Käisin EMTA-s Taani viiuldaja Line Fredensi läbiviidud koolitusel „Entrepreneurial mindset of musicians” kus seostati muusikaharidust ja ettevõtlust, kuid mitte raha teenimise vaid mõtteviisi tasemel.
Kokkulangevused on ilmsed – nii muusik kui ärimees võitlevad tähelepanu nimel, milleks peavad saavutama seni parimaks arvatud tulemuse, pluss, suutma parimale lisada veel midagi, mida saaks pidada tema oma konkurentsieeliseks, isikupäraks ja öeldu ei käi ainult profiks pürgiate kohta. Mida kõrgemal tasemel ja isikupärasem on muusik, seda rohkem võimalusi on tal oma tegevust nautida ka amatöörina.

Võttes õppides eesmärgiks vaid kontrollülesande täpse täitmise, kasutatakse ja vastavalt ka omandatakse õpitavast minimaalne vajalik. Võttes eesmärgiks uudishimulikult proovida, mida ja kui palju üldse on võimalik saavutada, sünteesitakse õpitavatest elementidest uus tervik, mille täpne olemus selgub ka õpetajale alles peale ülesandega lõpetamist. Sellises tulemuses on nii soovitud konkurentsieelised ja isikupära.
Ilus unistus, aga kas ka saavutatav? Pole ju keeruline leida põhjuseid, miks ei õnnestu, tuua näiteid takistustest, kirjeldada, kui kaua takistused normaalset tööd juba seganud on, kirjeldada oma halvimat takistustega seotud kogemust jne, kuni on täiesti selge, miks unistus pole veel täitunud. Karta võib, et meil kõigil on mõni eelkirjeldatuga sarnane kogemus.
Line Fredens soovitas proovida vastupidist mõttemustrit.

  • Mis on õppija eesmärk?
  • Mida õppija eesmärgile jõudes saavutab?
  • Mis vahendeid võiks õppijal eesmärgile jõudmiseks vaja minna?
  • Kas õppijal on kunagi sarnast probleemi lahendades rohkem edu olnud?
  • Mis tookord lahenduseni viis?
  • Kuidas sama võtet praegu kasutada?

Kokkuvõttes:

  • fokuseeri eesmärgile
  • leia erandeid probleemis
  • leia olemasolevad ressursid, keskendu neile
  • märka juba saavutatud tulemusi („kui kaugele oled jõudnud?” mitte „kui palju on jäänud?”)

Grupitööna Fredensi pakutud mudeli järgi veidi aru pidada proovides leidsime lahendusi mitmele probleemile.

Pilliõppe kõige keerulisem probleem on õppija ise. Motivatsiooni säilimiseks peab säilima usk eesmärgi saavutatavusse. Vaatasime allolevat videot sellest, kuidas üks väike Austin õppis sõprade tagasiside abil liblikat joonistama.

Samal kombel, väikeste sammudena paraneb tulemus ka pilliõppes. Kui väikseid samme tehakse püsivalt, sünnib tulemus kiiresti.

Oma eluala eksperdid on reeglina:

  • püsiva mõtteviisiga
  • kontsentreeritud tegevusega
  • hea ajajuhtimise oskusega

Ajajuhtimise all pidas Friedens silmas, et harjutama ei hakata kell 11 õhtul väsinuna. Isegi kell 4 õhtul väsinuna on harjutamisest vähe abi. Harjutada tuleb värske peaga ja kui vaja, siis tuleb kell neli hoopis väike uinak teha, et seejärel õhtuni efektiivselt töötada jaksaks.
Lisaks ajajuhtimise oskusele tuleb kasuks ka tähelepanu juhtimise oskus. Vaatasime allolevat videot sellest, kuidas lapse ette asetati vahukomm, mis oli lubatud kohe ära süüa. Kuid lubati ka, kui laps suudab söömisega 30 min oodata, anda talle teine vahukomm veel. Teise kommi teenisid välja vaid lapsed, kes suutsid oma tähelepanu ooteajal esimeselt kommilt mujale viia.

Fredens tõestas selle näitega, et tahtejõuga takistuste ületamisel tuleb loota rohkem nutikusele kui jõule. Näiteks õhtul vastu tahtmist end harjutama sundides pole inimesel kuigi palju ressurssi, et alustamiseks parimaid lahendusi välja mõelda. Vastupidi, mõte leiab vabandusi, miks mitte alustada ja jääbki jälle harjutamata. Kui aga selliseks situatsiooniks, mis ju küllalt reeglipäraselt kordub, on eelnevalt valmis mõeldud kindel ja töötav käitumismudel, kulub alustamisele märgatavalt vähem tahtejõudu ja positiivse tulemuseni jõutakse sagedamini.

 

Koolitusel käis Tarmo Velmet