Prof Arbo Valdma loengul “Korduma kippuvad kaotsiminekud”

Loengul Nõmme muusikakoolis

26. veebruaril oli meil võimalus Nõmme mk saalis kuulata Kölni muusikakõrgkooli professori, Eestist pärit Arbo Valdma loengut „Korduma kippuvad kaotsiminekud”. Tegemist oli tasuta loenguga, professori kingitusega Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks ja loengu teema pikemalt lahti kirjutatuna oli: „Kuidas Carl Philipp Emanuel Bach („Essee tõelisest klaverimängukunstist“, 1759), Carl Czerny „Kirjad neiu Cäcilia klaveritundide tarvis, algõpetusest kuni küpseni kui lisa igale klaverikoolile“, 1839) ja Robert Schumann („Muusikaga seotud kodu- ja elureeglid“, 1848) meid ka täna sõbralikult toetavad, et me mõnede oma ununema kippuvate õpetamise ja muusikategemise põhiülesannetega paremini hakkama saaksime.”

Peale loengut vahetasime õpetajatega omavahel muljeid, kes mida kuulis ja mida olulisemaks pidas. Mõttevahetus kujunes kokkuvõetult järgmiseks.

Natalja: Minule tuli ette väga palju tuttavaid momente, sest lastekooli klaveritundides, ja hiljem Moskvas eratundides käies, on minu õpetajad (mõlemad A. Goldenveiseri õpilased) samu võtteid regulaarselt kasutanud. Hakkasin mõtlema, kust see võib pärit olla. Niidiots tõi väga kenasti Carl Czerny juurde välja. Arbo Valdma õppis Moskvas aspirantuuris Nina Jemeljanova klassis. Prof N. Jemeljanova oli Samuil Feinbergi õpilane. Feinberg aga õppis vene klaverikoolkonna kuulsa esindaja Aleksander Goldenveiseri juures. Goldenveiser omakorda oli Alexander Siloti (Ziloti) õpilane. Ziloti lõpetas Moskva konservatooriumi Zverevi ja Nikolai Rubinshteini klaveriklassi, teooriat õppis P. Tšaikovski juures. Pärast lõpetamist võttis eratunde Ferenc Liszti juures, kes 1821. aastast õppis klaverimängu tolleaja kuulsaima pedagoogi juures, kes oligi Carl Czerny. Teooriat õppis Liszt Antonio Salieri käe all. Carl Czerny õppis klaverimängu L.van Beethoveni juures!
Selline huvitav muusikute sugupuu tuli välja!

Tarmo: Minu kui koolijuhi ja koolis parajasti alternatiivsete õppekavade üle arutlejaga haakus väga tugevalt professori jutt instrumendiõppe päris algusest – väga nauditava tegevuse (pillimängu) kõige ebameeldivamast osast. Ka keegi kohalviibinud poolesajast kogenud õpetajast ei osanud pakkuda head lahendust, kuidas ebamugavast algusest lastele kõige valutumalt üle saada, või nagu kõlas professori värvikas eufemism „Kuidas see hobune sinna vannituppa trügida?” Ei leitud ka ühiselt midagi paremat professori soovitusest püüda esmane tehniline töö lihtsalt võimalikult kiiresti ja kvaliteetselt ära teha. Ei tohi algust mingil juhul jätta venima, sest siis läheb kas lapsel isu ära või õpitakse sisse valed harjumused.
Natalja: Professoril on suur kogemus töötada Aasiast pärit õpilastega nii Kölnis kui ka kohapeal. Kadestamisväärsena kirjeldas ta sealsete lapsevanemate suhtumine oma võsukeste hariduse kvaliteeti.
Tsiteerin prof Valdmat: „Maailma trend on see, et vanemad pühenduvad järjest rohkem oma lastele, isegi kui neil endal muusikaga mingit varasemat sidet ei ole. Vanemad mitte ainult ei istu tundides, vaid nad tahavad ise muusikast ja (mängu)tehnoloogiast aimu saada. Seda olen eriti Aasias tähele pannud. Seal on palju perekondi, kus ei peljata teise maja või kolmanda Mercedese asemel osta ja otsida lapsele väga head, parimat haridust.”
Olev: Mulle kõige motiveerivam osa, mida ka puhkpillikoolitustel olen kuulnud, oli soovitus näha instrumendis oma parimat sõpra, kellega vestelda, küsimusi esitada ja ausaid vastuseid leida, kelle eest hoolitseda ning siis tuleb ka armastus pilli õppimise vastu. Mõttetu harjutamine ei vii kuhugi.
Natalja: Olevi tähelepaneku kinnituseks veel üks tsitaat ühest prof Valdma varasemast intervjuust:
«Leian, et instrument võib olla ühelt poolt suur ergutaja ja teda peaks elusolendina vaatama. Ja mis on täiesti selge – ta nõuab kohutavalt suurt austust, isegi kui on tegemist halva pilliga. Kui üks pianist on otsustanud viieaastaselt ema või isa mõjul harjutama hakata, peaks keegi talle aasta pärast ütlema, et kui sa tõesti oled heaks arvanud pianistiks hakata, kirjutasid sa eluks ajaks alla kahele reeglile – sa ei mängi kunagi oma pilli peal ja sa pead olema alati valmis mängima võõra pilli peal. Ja samuti pead teadma, et ükski instrument ei ole nii halb, et sellel mängida ei oleks võimalik.»

Paljud õpetajatest nimetasid professori kirge intervallide vastu, Natalja tõi välja Valdma tsitaadi ühest intrvjuust: „Aga muusikaga on ju samuti nagu looduse või elugagi – ikka esineb naljakaid sidemeid või suhteid ühe ja teise fraasi vahel. Mõnel akordil või motiivil lihtsalt on selline ilme, mis peab väljendama muiet.”
Tarmo: Pika noodi kuulamine ja kontrollimine on puhkpillil klaverist lihtsam, kuid ka meil kipub tähelepanu koonduma ikka nootide algustele. Oli nauditav, kuidas professor sai näidisõpilaselt paari minutiga kätte pika noodi kontrollimise klaveril.
Karin (Kivisild): Raske teekond – südamega minek. Igat nooti tuleb kuulata ja elama panna. Tähtis on see, mis toimub nootide vahel, suhe üksteisesse. Oluline on pidev liikumine.
Natalja: Minu õpetaja pani mind mõnele muusikalausele lausa lühikesi riime mõelda. Aitas väga.
Tarmo: Prof soovitas ju sama, kuigi eesti keelt ei pidanud ta selles kontekstis kõige mugavamaks.
Natalja: Aga metronoomist prof Valdma väga vaimustuses ei olnud. Ta pidas väga oluliseks teadmist tempost, st tempo määramist metronoomi abil, kuid pikalt metronoomiga harjutamises nägi ta mitmeid ohte.
Tarmo: Ma korra ka juba viitasin, aga eriti huvitav oli jälgida tööd näidisõpilasega.
Natalja: Prof lasi loo läbi mängida ja enne tööle hakkamist võttis aja õpilasega vestlemiseks, küsis lemmikkohti, lasi neid uuesti mängida. Uuris ettevaatlikult ka ebaõnnestunud kohtade kohta, kui neid oli. Õpilase vastustest lähtus järgnev töö temaga.
Tarmo: Mida olen ka kindlasti varasemalt kuulnud (mitte nii palju küll rakendada suutnud), oli soovitus „Hoia kapitali!”, ehk vanu lugusid mitte repertuaarist välja lasta, vaid nendele ikka ja jälle, vähemalt korra nädalas tähelepanu pöörata.

Prof Arbo Valdma poolt EV100-le pühendatud tasuta loengul käisid, ja aitasid hilisemas suhtlusringis seda omavahel kokku võtta, muusikakooli õpetajad:
Maiu Roosa
Natalja Lunjova
Karin Kivisild
Olev Roosa
Tarmo Velmet
Loengust on olemas videosalvestus õpetajatele soovi korral ülekuulamiseks.