40 aastat harmoonilist haridust Kosel

Eestlased pole ainult laulurahvas, sest meie kohalikud pillimängutraditsioonid ulatuvad sügavamale kui kadakajuured. Pillimees on alati olnud peo hing. Kui aga tuleb kokku kümnete kaupa pillimehi, siis võib tulemus olla ettearvamatu. Ettearvamatult positiivne. Seda võis täiel rinnal kogeda reedel, 25. mail kui hulgaliselt endiseid ja praeguseid õpetajaid, vilistlasi, hooandjaid ja muidu sõpru kogunes Kose muusikakooli juubelile pühendatud kontsert-aktusele ja sellele järgnenud meeleolukale järelpeole. Ühiselt meenutati muusikakooli tekkelugu – kõikide kaunite lugude algust, läbitud aastaid ning avaldati tänu ja tehti sügav kummardus kõikidele, kes aastate jooksul Kose muusikakooli on panustanud.

Viis aastat vanem

Kose muusikakoolis on harmoonilist haridust jagatud alates 04. septembrist 1978, mis tänaseks teeb kokku juba 40 aastat. Tegelikkuses on neid harmoonia-aastaid rohkemgi – Kose muusikakool kasvas välja muusikaklassidest, mis loodi Tiit ja Juta Helilaid`i eestvedamisel juba 1973. aastal. Täismõõdulise muusikakoolina jätkati 5 aastat hiljem. Tänaseks on muusikakooli lõpetanud kokku rohkem kui 300 noort, kelledest paljud on jätkanud oma muusikalist haridusteed. Koolis, kus täna saab õppida klaverit, viiulit, akordioni, kitarri ning erinevaid puhkpille, on traditsiooniliselt olnud ka väga tugevad ansamblimängu traditsioonid, nii akordionistid, muusikakooli baasil tegutsev Kose pasunakoor, kui varasemalt ka viiuldajad on kõik olnud alati aktiivsed osalised laulupidudel, väiksematel ja suurematel muusikaüritustel.
Kontsert kui kool – särav, lõbus ja mitmepalgeline
Kontsert oli Kose muusikakooli vääriline – pidulik ja väljapeetud, samas särtsakas ja lõbus. Põhiline aga, et kaunikõlaline. Kontserdi alguses tervitas kohale tulnuid muusikakooli õpilasorkester, mis hõlmas peaaegu kõiki muusikakoolis õpitavaid pille. Tuntud „Happy Birthday“ meloodia oli orkestrile seadnud Juhan Trump, kes möödunud aastal töötas muusikakoolis muusikaloo õpetajana. Üles astusid solfedžoõpetaja Kerli Sild laululapsed –iseenesest mõistetavalt on ka laulmine olnud muusikakoolis alati aukohal. Klaveriõpetaja Maiu Roosa juhendamisel tegi instrumentaalansambel muusikalise kummarduse kõikidele emadele, kellel on laste suunamisel ja õpetamisel eriti tähtis roll. Seda, et ka õpetajad tahavad ja suudavad laval särada, tõestasid klaveriõpetajad Marianne Zhao ning Karin Kivisild. Nende poolt esitatud R. Rannapi „Oli kord“ andis võimaluse meenutada möödunud aastate põnevaid ja nostalgilisi hetki. Puhkpilliõpetaja Olev Roosa juhendamisel esitas puhkpilliansambel loo „Igalühel oma pill“ – igati asjakohane pala muusikakooli õpilastele. Kontserdi tegi omamoodi eriliseks see, et lavalt ei puudunud ka vilistlased – vioolal esines 34. lennu lõpetaja Anna-Helene Inno, keda saatis muusikakooli klaveriõpetaja Maarja Laas. Maarja on olnud muusikakoolis õpetajaks kõik need 40 aastat ning oma imelisel moel oli ta juubelikontserdil sama särav kui kooli algusaegadel. Lisaks astusid koos üles 38. lennu lõpetaja Sandra Helena Valdma viiulil ning Hendrik Ojasaar klaveril. Lisaks esines Hendrik ka koos oma hea õpetaja Maarja Laas`ig. Loomulikult ei puudunud kontserdil viiuldajad – õpetajate Mari Keremi ning Tanja Günteri juhendamisel esinesid esmalt vanema astme viiuldajad, järgmise loo esitamiseks liitusid nendega ka noorema astme viiuldajad. Akordioniõpetaja Karin Sarapuu juhendamisel olid akordionistid laval mitmes erinevas koosseisus – esines nii 2. klassi akordioniansambel kui ka eelmise aasta lennu lõpetajad Mariliis Kruve, Laura- Liisa Väli ning Martin Mander. Kontserdile pani vägeva lõpuakordi vilistlastest koosnev akordioniansambel koos oma õpetaja Karin Sarapuu`ga. Ansambli kõlale lisasid omalt poolt vürtsi solfedžoõpetaja Marika Raja süntesaatoril ning Margus Suumann löökpillidel.
Järelpeol meenutasid nii vilistlased kui ka õpetajad ühiselt muusikakoolis veedetud aegu ja toimunud lustakaid lugusid. Soovijatele oli avatud vaba lava ning seda võimalust kasutati usinalt. Lustaka üllatuse pakkusid õpetajad – koos lauldi muusikakooli endistest ja praegustest tegemistest. Järelpeol sai vaadatud ka vilistlase Indrek Ojametsa poolt muusikakooli 40. tegevusaasta tähistamiseks valminud videot (vaata videot: www.kosemuusika.ee).
Muusika vajab pühendunud suhtumist ja talenti. Aga isegi maailma kõige suurem talent nõuab suunamist ja juhendamist nagu vajab lihvi maailma kõige kaunim teemant. Väga vähesed lapsed suudavad õppetöö ajal vääriliselt hinnata seda aega, mis nad muusikakoolis peavad veetma. Seda suurem aga on tänutunne täiskasvanuna, kui mõistame seda lisaväärtust, mida harmooniline haridus meie eludele annab. Alles siis hakkame hindama neid pingutusi, higi ja vaeva, mida muusikakoolis käimine tihti kaasa tõi. Ning meie, vilistlaste südameid täidab tänutunne kõigi nende haruldaste Kose muusikakooli õpetajate vastu, kes sellele helinale meie hinges nii kauni kõla on andnud.
Elagu Kose muusikakool!
Sulev Mander
vilistlane aastast 1987