Tarmo Velmet persoonibrändi koolitusel

Liisi Toomi kommerntaari juurde Õpetajate Lehes

Liisi Toomi kommerntaari juurde Õpetajate Lehes

Huvikooli pilliõpetaja ja persoonibränd, on neil mingi seos? Kas persoonibränd võiks olla õpetajale tema töös oluline?
Käisin kahel (esimese maksis Otsa kool ja teise Kose vald) TÜ korraldatud täiendkoolitusel, kus Liisi Toom kõneles persoonibrändi arendamisest.
Tugev mainekuvand tähendab mõjuvõimu. Mõjuvõim tähendab paremat võimalust midagi muuta ja positiivse muudatuse ellukutsumine oma õpilastes ongi õpetaja põhitöö.
Tihti öeldakse, et õpetajaameti maine, aga eriti huvikooli õpetajaameti maine on madal. Samm-sammult saab igapäevase mainekujundustööga ka oma ameti kuvandit tugevdada ja see annab võimaluse luua keskkonna, kus õpetajaamet on väärtustatud. Mitte sellepärast, et seadus ütleb või kampaania käsib, vaid kuna õpetajad ei jäta kahtlustki, et neid tuleb austada. Neid tuleb austada ja neisse nõudlikult suhtuda, sest võrdselt üldhariduskooliga kujundavad tulevikku ka huvikoolid, kuid õpilaste valikuvabaduse kaudu on huvikoolide töö palju vahetumalt seotud eluga.
Oluline on mõista, et mainekuvand saab alguse tähendusest, mille meie ise oma ametile ja tööle anname. Enda kuvandi loomine, oma persoonibrändi kujundamine tähendab eelkõige selgust iseendas ja visiooni, kuhu sa tahad liikuda, kuidas soovid oma valdkonda ja ametit arendada.
Kuvand meist eksisteerib igal juhul, kas me tahame või ei, kas me oleme selle nimel vaeva näinud või pole me oma brändist kunagi mõelnudki. Järelikult paneb hea õpetaja nii või teisiti ka kuvandi iseendast tööle õpilaste arengu heaks ja usutavasti hiljemalt nüüd noogutab iga õpetaja kaasa mõeldes – loomulikult tegelen ma oma persoonibrändiga pidevalt. Liisi Toomi koolitus andis mulle oma persoonibrändi, st kuvandi mõju tugevdamiseks väga kasulikke tööriistu.
Enne millegi tugevdama asumist tuleb muidugi ära sõnastada, mis või milline tugevdatav kuvand üldse on. Mis on minu brändilubadus, mida iga kokkupuude minuga tugevdama peaks? Reklaamiasjatundja pilk minu kui õpetaja kuvandile osutus väga huvitavaks, võibolla kõige huvitavamaks kogu koolitusel, sest asjas sees olles kippusin kuvandit iseendast kaugelt liiga detailselt nägema. Detailsus ei tule siin kontekstis aga kasuks, sest detailid ei pruugi eemalt vaatavat adressaati kõnetada.
Persoonibränd peab vastama kolmele küsimusele:

Kes sa oled?
Mida sa oskad ja mis on sinu kirg?
(Ja eriti olulisena) mida maailmal vaja on?

persoonibrändi mudel

Kui bränd, olgu liigse detailsuse vms tõttu, kedagi ei kõneta, pole seda ka kellelegi vaja.
Järgnevas sõnastuses on veel kõvasti lihvimist, aga minu brändilubadus on luua õpilasele keskkond võimetekohaseks arenguks muusika (fagotimängu) kaudu, mis, kui ta valib muusika oma arengu (vähemalt) üheks mootoriks, muudab õpilase pikas perspektiivis paremaks inimeseks, pakub täiesti uue suhtluskeele omandamise võimaluse ja välistab tulevikus põhjuse igavleda.
Veel tulid jutuks sisuturundus, kõva ja pehme müük, liftikõne, kasutatavad meediakanalid, isiklik blogi (kõige olulisem), Call to Action, SEO, väga lühidalt ka Facebook, Youtube, Instagram, Podcast ja muidugi ajakava brändinguga tegelemiseks – kui palju aega kõigele loetletule üldse kulutada. Kui suudaks leida 2-3 tundi nädalas, võiks aastaga midagi muutuma hakata küll.
Õpetaja mõju kogukonnas ei saa kunagi olla liiga tugev – varjatud anne ei loo tulemust!
Oma ülevaates kasutasin mh ka Liisi Toomi mõtteid tema viimases Õpetajate Lehes ilmunud arvamusartiklist.

Tarmo Velmet

fagotiõpetaja