Interpretatsioonipedagoogika üliõpilaskonverents 2016

konverentsi-plakat

Eesti muusika- ja teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituut korraldab igal aastal parimate üliõpilastööde põhjal konverentsi. Tööd on valminud aasta varem. Ka nüüd oli üritus äärmiselt mitmekülgne ja huvitav. Teemad on alati seotud õpetamisega, sest instituut tegeleb tulevaste pedagoogide (pillimängu õpetajate) koolitusega.

eva-maria sumera

Viiuldaja Eva-Maria Sumera kõneles ajastutruu mängu õpetamisest Itaalia viiuldaja ja helilooja Arcangelo Corelli (1653-1713) barokksonaadi näitel (“Esmatutvustus barokksonaadi ajastutruu esitusega A. Corelli näitel”). Slaididel nägime nooditeksti originaalis (ehk ilma kaunistusteta) ning väga mitmeid variante erinevatest võimalustest, kuidas muusikat kaunistada. Saalis viibinud viiuldajatele ilmselt piisas slaididest, aga teiste eriala esindajatele oleks ettekanne olnud mõistetavam, kui näiteid oleks demonstreeritud pillil. Kahjuks jäi põnev teema segaseks, kuna Eva-Maria kõnetempo oli liiga kiire ja diktsioon vaatamata mikrofonile raskesti arusaadav.

marianne zhao

Kõige kompaktsemalt ja ülevaatlikumalt rääkis Kose Muusikakooli klaveriõpetaja Marianne Zhao.

mirjam kivisild

Mirjam Kivisilla teemaks oli “Kitarrimängu õpetus üldhariduskoolis: uue riikliku õppekava rakendumisest”. Töö eesmärk oli kirjeldada, kuidas uus õppekava on koolides rakendunud, andmata sellele hinnangut. Mirjam käis Gustav Adolfi Gümnaasiumis ka tunde kuulamas ning küsitles õpetajaid üle vabariigi. Arvamusi oli seinast seina. Positiivsete külgedena toodi välja õpilaste huvi pillimängu vastu, õpetajate motivatsiooni sellega tegeleda. Negatiivseteks poolteks olid liiga suurte gruppidega tegelemine (õpe toimub gruppides alates seitsmendast klassist ja õpetatakse mängima vaid akorde); suure arvu pillide häälestamine; üldise korra tagamine; osades koolides ka pillide nappus ja nende hoidmise tingimused; liiga lühike aeg, mille jooksul tuleb õppekava täita. Mirjami sõnul suhtutakse õppekavasse positiivselt, aga erinevate küsimuste keskmine hinne viiepalli süsteemis oli valdavalt kolm. Saalisviibijad küsisid, miks on pilliks valitud just kitarr, mitte mingi muu instrument? Sellele ei osanud ettekandja vastata.

egle troon

Teema “Kurgumandlite kirurgilise eemaldamise mõju ja taastumine laulja spetsiifikast lähtuvalt” väga põhjaliku uurimuse jaoks oli Egle Troon konsulteerinud nii tegevlauljate, tudengite kui ka eesti kahe tunnustatud nina-kurgu-kõrva arstiga. Ta näitas slaididelt ja rääkis detailselt, miks, millal ja millistel erinevatel viisidel kurgumandleid eemaldatakse; mida tähendab taastumine ning kuidas naasta tava- ning lavaelu juurde. Ettekanne oli äärmiselt huvitav, kuid minu jaoks jäi natuke liiga meditsiiniliseks.

grete jädal

Teiste seas kahvatumaks jäi ettekanne “Küünarvarrelihaste ülepingete ennetamisest klaverimängus”. Enamasti valitakse uurimisobjektiks midagi, millega ollakse ise hädas oldud. Grete Jädal mängis mõned aastad tagasi oma käe üle ja hakkas seetõttu uurima võimalusi, kuidas vigastustest võimalikut ruttu taastuda. Viiuldajana oli mul huvitav kuulata, millest taoline ülepinge võib tekkida. Ta näitas ka 3-4 venitusharjutust erinevatele lihastele (kätes) ja milliseid lihaseid harjutused täpselt mõjutavad. Harjutusi oleks hea teha nii soojenduseks kui peale harjutamist. Need tundusid universaalsed kõikidele pillimängijatele.

Õhtu lõpetati teemal “Kuidas õhutada pilliõpilase mänguõhinat”. Vestlusringi oli kutsutud kaks klaveriõpetajat. 24-aastase staažiga Eva Teppo (Keila muusikakool, Tabasalu muusikakool) ja 7 aastat õpetanud Olesja Voronjuk (Kärdla muusikakool, Käina huvikool). Tõdeti, et huvi läheb õpilastel ära, kui tuleb ületada raskusi ja laps ei tunne, et teda ka kodu poolt toetataks. Olesja sõnul on ta enda õpilaste peal täheldanud, et neile meeldib konkurents (nt. kes on ühel veerandil saanud rohkem esineda) ja ühised kontsertide külastused. Eva Teppo rõhutas laspsevanematega suhtlemise vajadust ning veelgi olulisemaks pidas lapsevanemate endi huvi lapse tegemiste vastu muusikakoolis. Vähe oluline ei ole ka õpetaja isiksuse omadused, tema võime kehastuda vajadusel psühholoogiks, näitlejaks jne.
Konverents on äärmiselt värskendav kuulajatele. Noortele lektoritele on see soodne kogemus verbaalsel moel oma kogemusi teistega jagada. Arvestades kuulajate hulga suurenemist aasta-aastalt on üritus perspektiiviga ja kogub populaarsust.

Konverentsil käisid Mari Kerem ja Marianne Zhao