KLARNET

OI KLARNET
Leelo Tungalbuffet_rc_1024x1024

Oi klarnet,
sa oled ju ometi puust,
miks puiselt ei kõla siis
laul sinu suust?
Su hääl on nii lahe,
nii pehme ja mahe,
et hõbedast pilliks sind
mõtlen ma vahel.
“Laps, sinagi oled ju
lihast ja luust.
Kuid, oi – oi, mis hääli võib
tulla su suust!”

Täheke nr.7 / 1979

Klarneti sünnimaaks on Saksamaa, kus ta 18.sajandi alguses konstrueeriti. Klarnet oli edasiarendus pillist nimega chalumeau, millele Johann Christoph Denner lisas registrivahetuseks ühe klapi. Sealt alates hakati klarnetit täiustama. Oma praeguse väljanägemise ja klapisüsteemi sai pill aastal 1839.
Klarnet on puupuhkpillide esindaja. Pilli valmistatakse enamasti mustast eebenipuust. Õpilaspillid, mis on samuti küllaltki levinud, valmistatakse eboniidist. Erinevatest materjalidest valmistatud pillide kõla ei ole aga sugugi võrreldav.
Klarnet kõlab oma alumises registris sumedalt ja salapäraselt. Keskmine register on mänglev, kerge ja rõõmsameelne. Kõrge register meenutab kas lindude siristamist või kiledat klaasiklirinat. Seetõttu on klarnet väga universaalne puupuhkpill, mida võib kohata nii solisti rollis kui ka kuulda erinevate tämbritega pillide ühenduse sillana.
Klarnet on küll klassikaline puhkpill, aga see ei tähenda, et seda pilli kasutatakse ainult klassikalises muusikas. Klarnet on äärmiselt populaarne ja armastatud pill džäss muusikas. Üks kuulsamaid džässklarnetiste maailmas oli Benny Goodman, Eestis on selleks Meelis Vind. Lisaks sellele on klarnet kasutuses ka klezmer (Ida-Euroopa juutide traditsiooniline tähtpäevade muusika, mida mängiti pulmades ja muudel pidustustel) muusikas. Klarnet on väga tavaline instrument puhkpilli- ja sõjaväeorkestrites.

 

Kristi Talistu