Olen rahulolematu!?

Muusikakoolis õppimine on kõigist huvihariduse liikidest konkurentsitult kõige ajamahukam. Kõige ambitsioonikamatel põhiõppe õppekavadel õppimine nõuab suurt töövõimet mitte ainult väga noorelt lapselt vaid kogu tema perelt. Kui last, lapsevanemat või ka kooli töötajat nende töös häirib mõni väljaütlemata jäänud mure või küsimus, võib tal minna väga raskeks. Sellistest muredest vabanemiseks oleme loonud võimaluse olgu või anonüümselt kõik hingelt ära öelda. Alloleva vormi täitmise järel “Saada ära” nuppu vajutades saadate oma kirjapandu minu, muusikakooli direktori e-postkasti. Mitte keegi teine kirjutatut automaatselt ei näe. Kui lisate kirjale oma nime ja näit telefoni või mõne teise võimaluse kontakti võtmiseks, võtan esimesel võimalusel ühendust.  Ma kindlasti ei viita tõstatatud küsimusi koolis analüüsides minuga suhelnud inimesele, mõnel juhul on see lausa seadusega keelatud. Kui küsimusega tegelemine muutub ilma nimedele viitamata võimatuks, siis pean probleemile osutajaga nõu ja otsustame ühiselt, kas üldse ja kuidas täpselt edasi liikuda. Kui eelistate suhelda anonüümselt, on kirjutatu kaal muidugi paraku väiksem ja loomulikult ei ole sellisel juhul ka võimalik teiega ühendust võtta.

Oma muresid või ka lausa pretensioone muusikakooli, õpetamise, tundide toimumise või mittetoimumise, teiste õpilaste või nende vanemate jms suhtes on kõige mõistlikum esitada esmalt asjaosalistele, oma erialaõpetajale, vastava osakonna juhatajale ja kui sellest kõigest pole abi, siis kooli direktorile. Pretensioonid kooli direktori suhtes on samuti mõistlik võimalusel esmalt arutadagi läbi asjaosalis(t)ega ja kui sellest pole abi, siis esitada need muusikakooli hoolekogu esimees Sulev Manderile (sulev[at]afford.ee).  Ei tee vahet, kas mure on väiksel või suurel, õpilasel või lapsevanemal – kui on mure, siis tule ja ajame juttu. Ei ole õiget või valet muret, on Sinu mure ja mul on oma tööd lihtsam teha, kui ma võimalikult kõigist muusikakooliga seotud muredest teadlik olen.

Oma arvamuste kujundamisel tasub kaaluda mõningaid kooliga seotud eripärasid. Näiteks pole õpetamine teenus selle sõna tavapärases tähenduses – kui koolis oleks kliendil alati õigus, õpetaks lapsed õpetajaid. On palju haridusteoreetikuid, kes arvavad, et õpetada polegi võimalik. On võimalik vaid luua motiveerivad tingimused õppimiseks.

Samuti on oluline mõista, et õppimine algab usaldusest õpetaja vastu, kuid pimesi usaldada pole muidugi vaja. Ka väike kahtlus ei süvenda kunagi usaldust ja nagu meditsiiniski on ka pedagoogide puhul mõistlik kahtluse korral julgelt küsida teise asjatundja arvamust. Hea õpetaja ei peaks solvuma sellisest soovist kuuldes, vaid usutavasti soovitab omakorda, kellega konsulteerida. Ka kõige tugevamal õpetajal võib olla soov suunata küsija ühe allika juurde ja vältida teist, mis teoreetiliselt alati võib, kuid üldjuhul siiski ei tähenda soovi õpilase arengut ohtu seades ise kergemalt läbi saada. Kui on kindel soov küsida just nende arvamust, keda oma õpetaja vältida on soovitanud, on ilmselgelt tegemist usalduskriisiga, mis on tõsine probleem – õpetaja ja õpilase ühine tõsine probleem. Siit edasi ei ole standardseid lahendusi, kuid kindlasti ei anna head tulemust ühte usaldades õppida ikkagi, ükskõik mis põhjusel, teise juures. Tulemusliku koostöö eeltingimus on vastastikune usaldus.

Kas on probleem sarnane eelkirjeldatuga, lähevad lahku õpetaja tunniplaanis seisev ja õpilase jutt kodus või häirib hoopis miski kolmas-neljas küsimus – alati tasub saata kiri ja/või tulla seda kooli arutama. Ma kindlasti ei viita kerkinud küsimusi koolis analüüsides minuga vestelnud lapsevanemale, see on lausa seadusega keelatud. Kui küsimusega üldistatult tegelemine muutub ilma nimedele viitamata võimatuks, siis pean lapsevanemaga nõu ja otsustame ühiselt, kas üldse ja kuidas täpselt edasi liikuda. Minu tegevuse põhiline eesmärk on toetada ja vajadusel taastada usaldust õpilase ja õpetaja vahel.

Tarmo Velmet