Vastuvõtt muusikakooli toimub reeglina suvise koolivaheaja esimestel päevadel. Oodatud on nii esimesse klassi kandideerijad kui eelkooli astujad. Samal või mõnel eelneval päeval tahame pakkuda võimalust, ja me väga soovitame seda võimalust kasutada kõigil, tutvuda kõigi õpetajatega, proovida kõiki pille jne. Muusikakoolis saab õppida puupuhkpille (flööt, plokkflööt, klarnet, saksofon,  fagott), vaskpuhkpille (trompet, metsasarv, alt- ja tenorsarv, eufoonium, tromboon), klaverit, akordionit, viiulit ja kitarri

KKK:

Mis erialasid saab Kose muusikakoolis õppida?

Mis vanuses laps saab Kose muusikakoolis õppida?

Kas minu laps saab katsetel hakkama?

Kas ma võin oma lapsele katsetele toeks kaasa tulla?

Kuidas sisseastumiskatseteks valmistuda?

Millised dokumendid tuleb katsetele tulekuks vormistada?

Miks üldse katsed, miks muusikakoolis ei võiks õppida kõik soovijad?

Kui palju õpilasi igal aastal vastu võetakse?

Kui suur on muusikakooli õppemaks?

Kose gümnaasiumi õpilased tuuakse valla transpordiga kooli ja koju või tasutakse nende sõidukulud. Kas sarnane reegel kehtib ka 

On olnud juttu alternatiivsetest huvi- või B-õppe õppekavadest, mille alusel õppides oleks õppekoormus väiksem. Kui kaugele muusikakool nende vastu võtmisega on jõudnud?

Olen kuulnud, et muusikakooli astudes oleks parem enne õpetajaga kohtuda, temaga tuttavaks saada – mingi tutvuste värk, või?

Kas kõik õpilased peavad omale pilli ise ostma?

Millest koosneb õppetöö muusikakoolis?

Kui mu laps on töökas, kohusetundlik ja läbib põhiõppe edukalt, kuhu ta siis muusikakooli lõpuks välja jõuab?

 

 

Mis erialasid saab Kose muusikakoolis õppida?

Lisaks ülalloetletud pillide õppimisele on võimalik alustada ka eelkoolis üldse ilma konkreetse erialata ja otsustada pillivalik millalgi hiljem.

Mis vanuses laps saab Kose muusikakoolis õppida?

Kuna põhikooli koormus on üldjuhul alla seitsmeaastasele lapsele liiga suur ja eelkooli tavapärane maksimaalne kestvus on kaks aastat, siis viieaastastest nooremaid muusikakooli tuua oleks liialdus. Senised sisseastujad on kõik küll jõudnud muusikakooli seitse klassi lõpetada enne täisealiseks saamist, aga see ei pea ilmtingimata nii olema. Huvikoolides toimuvat õppetööd reguleerib kõige üldisemalt noorsootöö seadus ja Eestis defineeritakse noorusiga vahemikuna 7-26 eluaastani, mis on maailmas üks varasemaid. Paljudes Eesti huvikoolides õpivad muusikat ka vanemad inimesed ja ükski seadus seda ei keela. Kosel pole seni vastavat huvi olnud, aga võimaluse me huvi tekkimisel kindlasti loome. Mis võiks motiveerida lapsi rohkem, kui näha täiskasvanuid entusiastlikult tegelemas sama tööga, mida ootame neiltki?

Kas minu laps saab katsetel hakkama?

Ei ole põhjust karta, et Kose muusikakooli katsed kujuneks lapsele traumeerivaks kogemuseks. Me ei määratle lapsi musikaalseteks ja ebamusikaalseteks, laste võimed avalduvad erinevalt ja erinevas vanuses. Eelkõige saame me katsete abil teada, kui suur roll ja osakaal on muusikal olnud lapse varajases kasvukeskkonnas. Muusikaõpingud on alati kogu perekonna ühine ettevõtmine, seetõttu on lapse testimine muusikakooli jaoks informatiivne lapse tulevaste muusikaõpingute sihipärasuse, jätkuvuse ning lapsevanemate toetuse ja kaasalöömise prognoosimiseks. Pole nii oluline, mis positsioonist lapse areng muusikaõpingutes algab. Määrav on kogu pere teadlik otsus igapäevaselt koos muusikakooliga arengu nimel töötada. Eelkooli pääsevad kõik soovijad, kellega meil katsetel tutvuda oli võimalik.

Kas ma võin oma lapsele katsetele toeks kaasa tulla?

See on väga hea mõte, lapsel oleks kindlasti rahulikum koos talle lähedase täiskasvanud inimesega. Et hilisem pilliõpe toimub suurel määral võrdkülgse kolmnurgana kool, lapsevanem ja laps, siis on lapsevanema katsetele kaasa tulemine meie poolt väga oodatud, kuid ei ole kohustuslik.

Kuidas sisseastumiskatseteks valmistuda?

Sisseastumiskatseteks valmistumiseks oskan soovitada, et lapsega oleks varasemalt vähemalt nii palju koos lauldud, et ta ühe oma lemmiklaulu suudaks komisjonile vabas vormis ja mingil kombel esitada – kui me loo ära tunneme, on tulemus tavaliselt juba positiivne. Oleme veendunud, et laste varajane suunamine muusikastuudiotesse ja -ringidesse on kõik väga hea, aga see ei asenda ligilähedaseltki koduõhkkonnas last ümbritsevat helidemaailma – regulaarselt koos lapsega laulmist, hea muusika väärtustamist ja kuulamist, mis on parim võimalik ettevalmistus muusikaõpinguteks.
Samuti peaks laps oskama ja julgema elementaarsel määral suhelda. Kui laps ka oma lähedaste juuresolekul üleüldse ei julge n-ö välja poole suhelda, ei tekigi meil võimalust tema oskusi testida, ega sügisel ka võimalust temaga põhiõppe tasemel tööle hakata. Muusikakooli põhikool on liiga kallis lõbu, et seda kasutada vaid esmaste sotsiaalsete oskuste omandamiseks, mistõttu jääb ka suhtlemist pelgavate laste valikuks esialgu vaid eelkool.

Millised dokumendid tuleb katsetele tulekuks vormistada?

Kooli saame lapse vastu võtta ainult lapsevanema avalduse alusel, kus tuleb märkida ära lapse eelistatud eriala(de pingerida). Parim ja korrektseim avaldus on digiallkirjaga elektrooniline tekstifail. Kui inimene on elektroonilise infolehe juba täitnud ja selle kaudu meile oma e-posti aadressi teatanud, siis sellelt aadressilt saadetud e-kirja tekstiosas paiknev avaldus sobib samuti. Ja loomulikult sobib vanal moel paberil esitatud avaldus. Palun ärge saatke avaldust e-kirja külge manustatud allkirjata tekstifailina, sest seda on väga keeruline arhiveerituna esitaja isikuga siduda. Eriala saab lõplikult valida või seda täpsustada ka katsetel, kus kindlasti on kohal paljude erialade õpetajad, kuid otsus oleks paremini läbi kaalutud ja selgemalt vormistatud, kui seda teha rahulikumas õhkkonnas. Kui kooli astudes peetakse silmas mitte ainult kindlat pilli vaid ka kindlat õpetajat, tuleks ka see avalduses ära märkida. Kui keegi soovib tutvuda lähemalt kõigi Kosel õpetatavate pillidega, siis mh selleks ongi ilma konkreetse erialata ettevalmistusklass. Põhikoolis ilma kindlat eriala valimata õppida ei saa.
Lisaks avaldusele peab olema täidetud elektrooniline infoleht. Kindlalt põhikoolis alustavate laste nimed teeme teatavaks hiljemalt jaanipäevaks. Tavapäraselt on veel augusti lõpus neid, kes otsustavad muusikakoolist loobuda, seetõttu võib samal ajal tekkida ka täiendav võimalus mõnele juunis nimekirjast väljajäänule. Vajadusel oleme augusti lõpus või septembri esimesel nädalal korraldanud ka täiendavad katsed, kuid sellele lootma jääda ei ole mõistlik.

Miks üldse katsed, miks muusikakoolis ei võiks õppida kõik soovijad?

Kooli poolest kindlasti võiks, aga kuna vald tasub maksumaksja rahast suurusjärgus 80% kooli kuludest, on eelkõige maksumaksjate esindajate otsustada ka, kui palju lapsi muusikakoolis õpetatakse. Peale Kose ja Kõue valla liitmist on muusikakoolis õpilaste arv märgatavalt tõusnud ja valla eelarve eest vastutajad on mitteametlikes vestlustes viidanud, et võimalused on piiratud. Sama paistab välja ka muusikakooli õpetajatele planeeritud palgatasemest, mis vaatamata nii 2016. kui 2017. aasta alguses toimunud märgatavatele palgatõusudele jääb endiselt alla Tallinnast tööle käivate õpetajate pärast konkureerivate muusikakoolide tavapärasele palgatasemele. Kui, sõltuvalt sisseastujate hulgast, peame millegi järgi valiku tegema, oleme leidnud olevat otstarbeka põhikoolis alustajaid valides lähtuda prognoositava tulevase igapäevase koostöö edukusest.

Kui palju õpilasi igal aastal vastu võetakse?

Siin ei ole väga kindlat vastust. Üldistatult võib öelda, et võrdselt lõpetajate arvuga, mis 2017. aasta kevadel on tavapärane, lõpetab 7 õpilast. Lisaks üldise õpilaste arvu poolt seatud piiridele on ka mõnel erialal (akordion, klaver) õpetajate koormused väga täis. Lõplikud võimalused sõltuvad sisseastujate erialavalikust, sõltuvad eelkoolist esimesse klassi liikuvate õpilaste arvust jne.

Kui suur on muusikakooli õppemaks?

Õppemaksu tasutakse üheksal kuul aastas, septembrist maini. Vastavalt kooli põhimäärusele võib õppemaksu ühe kuu kaupa vähendada või sellest üldse vabastada haiguse tõttu pikalt puudunud õpilase ja samuti võib: „…teha soodustusi õpilastele, kelle saavutused õpingutes ja konkurssidel on väga head või silmapaistvad.“ Õppetasudest on detailselt võimalik lugeda Kose muusikakooli põhimäärusest ja Kose Vallavolikogu 2015. aasta 17. detsembri määrusest nr 87. Õppemaksude suurused on järgmised:
eelkoolis ilma konkreetse erialata – 15 eurot kuus
eelkoolis koos erialatundidega – 25 eurot kuus
põhikoolis – 37 eurot kuus

Kose gümnaasiumi õpilased tuuakse valla transpordiga kooli ja koju või tasutakse nende sõidukulud. Kas sarnane reegel kehtib ka muusikakoolis õppijate kohta?

Kose vallavalitsuse 22.03.2014 vastu võetud määrus nr 4: “Sõidukulud hüvitatakse elukohajärgse põhikooli, gümnaasiumi päevases õppevormis õppivatele õpilastele.” Huvikooli nimetati hiljem: “Täiendavaid soodustusi sõidukulude hüvitamisel seoses õpilase osalemisega huvialaringis või huvikoolis otsustab Kose Vallavalitsus korraldusega võttes arvesse ka sõidusoodustuse saaja leibkonna sissetulekut ja muid olulisi tingimusi.”

On olnud juttu alternatiivsetest huvi- või B-õppe õppekavadest, mille alusel õppides oleks õppekoormus väiksem. Kui kaugele muusikakool nende vastu võtmisega on jõudnud?

Töö käib. Lihtsamatel õppekavadel on võimalik juba õppida, kuigi õppekavad on kinnitatud vaid õppenõukogu poolt. Kindel on, et huviõppe õppekava järgi õppimine on võimalus, mis reeglina avaneb peale kolmandat klassi. Vabaõpe on, nagu nimigi ütleb, väga vaba. See on vähem muusikakool ja rohkem pilliring, kus kindlasti omandatakse ka uusi oskuseid, kuid need on enamast väga fragmentaarsed ega moodusta muusikahariduse tähenduses vajalikku tervikut. Kindlasti ei vabasta milline iganes vähem ambitsioonikas õppekava õpilast kohustusest igapäevaselt harjutada.  Väiksem on töötundide arv nii koolis kui kodus, kuid igapäevase töö harjumus peab kujunema sõltumata pilliõppe õppekavast. Igapäevase harjutamise nõudmine tuleneb loodusseadustest – teisiti ei kujune välja pillimänguks vajalikud peenmotoorsed võimed. Samal põhjusel soovitame tungivalt esimesel kolmel aastal kahe erialatunniga õppekavu ja alates neljandast klassist, kui pillimängu alusoskused on õpilase lihastes kinnistunud, tekib põhiõppe kõrvale ka huviõppe õppekava võimalus.

Huviõppes on põhiõppest erinev ka kohustuslik repertuaar, mis on suunatud vähem võimalikult sihipärasele arengule ning rohkem kohe ja lihtsamalt saadavale mängurõõmule.

Negatiivse küljena tuleb kindlasti nimetada õpilase oluliselt aeglasemat arengut huviõppes – aeglasem areng tähendab aga vähem rõõmu uutest saavutustest. Vastavalt on väga vähetõenäoline, et huviõppest oleks võimalik otse minna keskastme kooli muusikat edasi õppima.

Püüdes veel kirjeldada erinevat tüüpi õppekavade erinevusi, siis huvikoole rahastatakse tihti mõeldes õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisele. Põhiõppe õppekavadel õppides omandab õpilane muidugi sotsiaalseid oskuseid samavõrra iga teisegi huvikooliga, kuid eelkõige omandab ta tasemel pillimänguoskuse. Huviõppe õppekaval on omandatavad sotsiaalsed ja muusikalised oskused tasakaalus ja vabaõppes jääb pillimänguoskuste arendamine selgelt tahaplaanile.

Huviõppe positiivse mõju heaks näiteks on meie klarnetiõpetaja Kristi Talistu, kes kaotas oma kunagiste muusikakooli õpingute kestel pillimängumotivatsiooni ja läks ajutiselt üle huviõppesse. Lihtsamad ja meelepärasemad ülesanded aga taastasid ta huvi, mingil hetkel läks ta taas üle põhiõppesse, on tänaseks lõpetamas EMTA-t, töötab Jõgeval orkestrijuhina ja meil hinnatud õpetajana. Võib küll päris kindel olla, et tee muusika juurde on lihtsam põhiõppes kirjeldatud eesmärke ja ajakava järgides, kuid kui alternatiiv on muusikakoolist loobumine… Vähem ambitsioonikalt õppekavalt põhiõppesse naasta soovides tuleb sooritada katsed ja jätkata saab klassist, millise tasemele õpilase oskused põhiõppe kontekstis vastavad. Tulenevalt pilliõppe spetsiifikast võib see teatud juhtudel olla isegi madalam, kui oli õpilase viimane põhiõppes lõpetatud klass.

Olen kuulnud, et muusikakooli astudes oleks parem enne õpetajaga kohtuda, temaga tuttavaks saada – mingi tutvuste värk, või?

Sõltub, mis kõlaga öelda: „tutvuste värk“. Instrumendiõpe on läbi sajandite põhinenud meistri ja õpipoisi suhtel, üks ühele tööl alates esimestest töötundidest 5-aastase lapsega. Kui palju on ühel lapsevanemal keskmiselt nädalas aega oma lapsele? Päris ainult temaga intensiivselt nelja silma all toimuvaks suhtluseks ja tõesti regulaarselt igal nädalal? Või kui palju on tavakoolis õpetajal aega analoogiliseks nelja silma all toimuvaks suhtluseks? Muusikakooli erialaõpetajal saab igal koolinädalal sellist aega kõigi põhiõppe laste jaoks eraldi olema vähemalt 2×45 minutit ja vanemates klassides isegi pisut rohkem – see on tohutu inimlik mõju, mida pilliõpetaja läbi individuaaltundide lapsele avaldab. Nii õpetaja kui lapse poolt valitud pilli iseloom saavad õpilast mõjutama pidevalt kogu järgmise 7-9 aasta vältel.

Lapse muusikaõpingud on kogu pere jaoks kaalukas ja pikaajaline pingutus, mis vajab samavõrra kaalukat sissejuhatust, enda ja lapse kurssi viimist eesseisva ülesandega. Ilmselt sellest kuuldud soovitus juba enne katseid oma lemmikpilli ja õpetajaga lähemalt tutvuda, nö kontrollida iseloomude sobivust. Esmase tutvuse saab luua meie kodulehe abiga, kuid kindlasti on kõige õigem võtta ühendust ja muusikakoolist läbi käies ka isiklikult kohtuda võimaliku tulevase erialaõpetajaga. Kõik vajalikud kontaktid saab helistades 603 6216, Tarmo Velmet. Ma kindlasti soovitan sisseastujatel kohtuda oma võimaliku õpetajaga juba enne katseid, pingevabas õhkkonnas.

Kas kõik õpilased peavad omale pilli ise ostma?

Jah ja ei – kohe väga tõenäoliselt ei pea poodi tormama, mõni pill maksab ju tuhandeid eurosid. Aga hiljemalt peale kooli(de) lõpetamist, olles arendanud endas välja väga keeruka oskuse, on inimesel tõenäoliselt soov omandatud oskuseid vähemalt harrastajana ikka ja jälle rakendada. Selleks on vältimatult vaja isiklikku pilli, mistõttu lapsele erialaks valitava pilli hind muutub varem või hiljem argumendiks.

Samuti on tõsi, et Kose muusikakool ei suuda tagada kohe igale lapsele täpselt sobiva pilli laenutamise võimalust. Vallal on palju mitmesuguseid pille, kuid et õiges suuruses pill just vajalikul hetkel olemas ja vaba on, pole lubada võimalik. Tegeleme iga juhtumiga eraldi ja anname endast parima, et lapse muusikahuvi ei takerduks puuduva pilli taha. Kindlasti peavad lapsevanemad olema valmis tasuma lisaks õppemaksule ka lapse pilli n-ö kulumaterjalide eest, nagu trostid, keeled, jõhvid jne, summad ei ole suured, kuid on erialati siiski küllalt erinevad. Kindlasti ei ole meil õpilastele esimese hooga pakkuda kitarre, aga need pillid on tänu oma populaarsusele ka talutavas hinnaklassis. 50-100 euro eest saab enamasti õppetööks sobiva kitarri kätte, kuid ühtegi pilli mitte ühelgi erialal ei tohiks mitte mingil juhul osta ilma õpetajaga konsulteerimata. Lõpuklassides mängitakse juba tavapäraselt isiklikul pillil, kuigi ka siin on võimalikud erandid. Pianistidel ja akordionistidel on täiesti vältimatu omada võimalust ka väljaspool kooli mingile pillile harjutamiseks ligi pääseda. Kõikidel kallimatel pillidel on Eestis olemas aeglaselt toimiv, kuid kindel järelturg.

Millest koosneb õppetöö muusikakoolis?

Et muusika- ja pilliõpe huvikoolis pole peale tunde lihtsalt kultuurne ja lõõgastav vaheldus, vaid on nii lastele kui nende vanematele väga tõsine igapäevane lisatöö, tundub olema Eestis uskumatult paljude eest väga hästi varjul hoitud saladus. See on kahtlusteta kõige ajamahukam huvihariduse liik. Õpinguid muusikakoolis iseloomustab kõige täpsemalt sõnapaar vabatahtlik kohustus. Muusikakooli võib pere igapäevaste kohustuste hulka võtta, võib mitte võtta, aga kui on korra võetud, tuleb kogu perel koos lapsega töötada kooli eripärast lähtuvalt iga päev. Kõige koormavam osa põhiõppes ongi igapäevased erialatunnid, millest küll vaid nädalas kaks-kolm tundi toimuvad koolis koos õpetajaga, kuid vähemalt pool tundi iga päev (esimestel aastatel, hiljem vältimatult rohkem) peab oma valitud pilli kindlasti harjutama ka iseseisvalt ja seda peab tegema vähemalt sama intensiivselt kui koolis, mistõttu pole vale öelda, et erialatunnid on iga päev. Õppetöö osa on ka erinevate kontsertide külastamine, olgu muusikakoolis või Tallinna suurtes saalides ja seda nii lapse kui lapsevanema jaoks. Õnnestumisrõõmu ei ole pilliõppes võimalik kogeda ilma igapäevase omapoolse panuse ja aktiivse koduse toetuseta, nii on muusikakoolis õppides igapäevane erialapilli harjutamine ja lapsevanemate tihe kontakt erialaõpetajaga iseenesestmõistetav nõue. Kõik eelöeldu kehtib ka väiksema koormusega, ehk huvi- või vabaõppes – igapäevase töö nõue kehtib vältimatult, koormuse erinevus avaldub igapäevase töö mahus.

Kui mu laps on töökas, kohusetundlik ja läbib põhiõppe edukalt, kuhu ta siis muusikakooli lõpuks välja jõuab?

Muusikakooli õppekavad on koostatud arvestusega, et eeskujulikult lõpetanu jaoks poleks soovi korral välistatud keskastme muusikakoolis õpingute jätkamine ja väljavaade jõuda elukutselise muusiku karjäärini koos kõigi sellega kaasnevate võimalustega. Tugev lõpetaja, kes peale muusikakoolist lahkumist harrastajana pillimänguga edasi tegeleb, on kindlasti oodatud mängija igas laulupeole kvalifitseeruvas isetegevuslikus orkestris või ka kooris. Minimaalsed nõuded on kõigil erialadel pisut erinevad, kuid ühine on kindlus, et Kose muusikakooli lõpetanu ei pea mitte kunagi heal kontserdil igavlema.

Pidasime hiljuti ühel koolitusel kolleegide muusikakoolijuhtidega nõu ja püüdsime sõnastada, mida inimene muusikakoolist ellu kaasa saab. Jätsime teadlikult välja kõik muusikalised väärtused ja saime tulemuseks sellise, koolitaja kiirustamisest tingituna rohkete kirjavigadega, nimekirja:7321540_orig

Tööandjana, pakuksid sa tööd sellise mainega inimesele? Mina küll pakuks.

 

Tarmo Velmet