XI konkurss

Tubina saalis

5.-9. aprillil 2017 leidis aset rahvusvaheline noortele pianistidele, tšellististele ja viiuldajatele mõeldud kahevooruline konkurss. Ühe-kahe aastase vahega on see toimunud aastast 1997, esmakordselt aga Tallinna asemel Tartus, Elleri-nimelises muusikakoolis. Osavõtjad kiitsid väga korraldust. Ja tänu sellele, et kõik oli ühes hoones, ei pidanud kontsertmeistrid end jagama mitme erineva paiga vahel (nagu see oli Tallinnas).  Suur rõõm oli kuulda ja näha, et eesti mängijate tase on nende 20 aasta jooksul nii palju tõusnud, et võime uhkusega öelda, et meil kasvavad rahvusvahelise tasemega viiuldajad! Selle tõestuseks natuke statistikat (viiuldajate kohta). Nooremate vanuserühmas (kuni 10-aastased) olid esindatud 6 riiki: Venemaa (2 mängijat), Soome (6), Saksamaa (1), Eesti (4), Iirimaa (1), Läti  (2). Eesti neljast mängijast kaks said pärjatud: Brigitta Siimer (IV klass) Diplom ja I koht Anna Katarina Tralla (I klass, 7 a.). Mõlemad Tallinna Muusikakeskkoolist. Anna Katarina Tralla pilt  Noorim osavõtja oli Saksamaalt. 6-aastane tüdruk üllatas mind enim ehk sellega, et ta mängis teoseid, mida keskmiselt mängitakse 12-14 aasta vanuses! Vanemast katergooriast (11-13-aastased) võtsid osa 7 riiki: Venemaa (4 mängijat), Soome (3), Eesti (10), Läti (3), Iirimaa (1), Valgevene (1), Norra (1). Ka siin esindas Eesti end väga väärikalt: II koht Arp Eerik Reindla (Tallinna  Vanalinna Hariduskollegiumi Muusikakool, VI klass) ja III koht Miia Ruubel (Tallinna Muusikakeskkool, VI klass). Esikoht läks Norrasse. Bjorg Pas võlus oma tehniliselt täpse  mängu ja küpse muusikalise kujundusega  juba esimeses voorus (saalis istudes jäi mulje, et noor neiu on transilaadses seisundus). Teine voor ei õnnestunud tal küll nii laitmatult, kuid esikohta oli tema mäng väärt küll.

I koht Anna Katarina Tralla

Teist vooru, kus mängiti kontserte, oli küllaltki ebamugav kuulata. Ei saa üle ega ümber sellest, kui halb orkester on korduvalt valitud saatjaks noortele muusikutele, kes saavad oma esimese orkestri ees mängimise kogemuse võib-olla just sel konkurssil. On omamoodi fenomen, et heas orkestris võivad olla koos mitte just kõige võimekamad mängijad, aga antud juhul ei pea see paraku paika. Kõne all olevas üksuses on väga palju tehniliselt küündimatuid mängijaid, mis teeb orkestrisisese koosmängu olematuks. Väga must, kontrollimata kõlaga ja valel ajal mäng panid paljusid kuulajaid piinlikkust tundma. Pidev sassis olek võis ühele osavõtjale maksma minna diplomi või isegi koha. Kontserdi kolmandat osa tuli poole pealt alustada uuesti, sest orkestri saamatus lõi solistil täielikult jalad alt (tegemist oli noorema kategooria mängijaga). Püüdsin mõista, kas oma osa ebaõnnestumistel võis olla ka dirigendil. Olles ka ise kunagi tema käe all mänginud, tõdesin, et see polnud nii. Küll aga häiris mind see, et dirigent oli laval teksades! Samal ajal kui nii orkestrandid kui ka solistid austasid konkurssi elementaarse piduliku lavariietusega.

Lõpetades mažoorsema kõlaga. Esmakordselt võttis konkursist osa nii palju eestlasi ja esmakordselt said nii paljud ka tunnustuse. Vastavalt siis 14-st osavõtjast neli. Rõõmustavad konkursitulemused Eestile tõestavad, et oleme õigel teel. Elagu Eesti viiuliõpetajad!

Mari Kerem